VÕLUKUNST
Nõia nööp
Veidi enne volbriööd
nõial kaduma läks nööp.
Otsis siit ja otsis sealt
voodi alt ja laua pealt.
Nööp see kadus uhiuuelt
nõia luualennukuuelt.
Lendab ringi pilla-palla
nõianeiu hõlmad valla.
Nõia kool
Siis kui kätte jõuab öö,
nõial algab tähtis töö.
Võtab kokku end ta ja
läheb viuhti lendama.
Tuiskab ringi igal pool,
kuni algab nõiakool.
Õpib selgeks tähe õ,
õpib selgeks tähe ö.
Nõiaella luuakontor
Kätte jõudnud kevadkuu,
katusel on nõialuud.
Võlujooki pakub Stella -
särasilmne nõiaella.
Vaata, et sind loits ei taba,
volbriööl ju nõiasabat.
Võlurite kool
Tahvli ees on koolijüts,
peas tal särav võlumüts.
Pinginaaber olla võib
päris pesuehtne nõid.
Nahkhiired, mustad kassid
jalutavad ringi klassis.
Meil on võlurite kool -
võlusõnaks õpihool.
Õuduste kool
Märkas õpilane Siiri
klassiruumis üht vampiiri.
Ütleb tunni algul „tere”
zombi, tont ja luukere.
Koolis pole keegi loll,
arvutama õpib koll.
Aga klassiõde Liisi
päevikusse võlub viisi.
Võlusahtel
Luulekummut rikki läks,
riime nupp ei noki.
Kas saaks luulet kedrata
vanaema vokil?
Värsi kangastelgedel
ritta seatud tähed,
kuid kui pole sõnu siis
salm ei jää ju pähe.
Luulekummut heliseb
kui on lapsel mahti,
teha võlusahtlike
oma käega lahti.
Võluliivakast
Öösel pole vaikne hoov,
liivalossis tantsuproov.
Ühel aknal liivalinnas
kummitamas lapse kinnas.
Kuningal on liivaämber,
kuningannal salakamber.
Ootab võluliivakast
homme õue meie last.
TEATER:
Teatris
Öelge mulle, kas te teate?
Koolis toimub nukuteater.
Sina koostad mängukava,
mina panen valmis lava.
Oskan hästi näidelda,
küllap võin ka väidelda.
Püsti, kummardus ja kükk,
mul on selge kogu tükk.
Teater toimub koolimajas,
eesti keele tunni ajal.
Pilet ettemaksuta,
kui sa saad, siis plaksuta.
Kodune nukuteater
Meie kodus - kas te teate?
Algab praegu nukuteater.
Üles leiti isa sokk,
meisterdati käpiknukk.
Kuni ema pesu triigib,
loome terve kuningriigi,
kas või üle maa ja mere
tuleb kokku meie pere.
SPORT:
Olümpia
Ohoo, ohoo olümpia!
Ahaa, ahaa olümpia!
Ihii, ihii olümpia!
Ehee, ehee olümpia!
Hurraa, hurraa olümpia!
Mõmmi olümpia
Õhtul minu kaisukaru
padjal suusahüppeid teeb.
Mõmmide olümpial
mesikäpp on võidumees.
Suleteki liuväljal
uhke tiiru sõidab,
poeb siis lapse kaissu ja
unemati võidab!
Olümpia
Olümpia me kelgumäel,
lapsi suusatamas näed.
Kes on kiirem, kes on parem,
finišisse jõuab varem.
Talvel ühes rõõm ja lust,
medali saad sina just.
Tähtede sport
T mängib tennist,
J käib jooksutrennis.
K mängib korvpalli,
V hoopis võrkpalli,
H mängib hokit,
aga X poksib.
Ralliprintsess
Sitsid ja satsid,
pitsid ja patsid,
sadulast troon,
kiivrist kroon.
Jalgrattarallil
printsess on ballil.
Abirattad
Väikevend sai jalgratta,
selle küljes abirattad.
Rallib hoovis, kiirust lisab,
sõitu õpetamas isa.
Tunneb üsna kindlalt ennast
sadulas mu väikevennas.
Abiks rattaid sõiduajal
äkki jalgratas vajab?
Lumehange karate
Iga laps ju käia võiks
mõnes vahvas trennis,
meeldib sulle hoki või
mängid hoopis tennist?
Sellel talvel valisin
hoopis karate,
Peale kooli koduteel
hange kargame.
Teeme võidu!
Hei! Hei! Teeme võidu!
Rulasõidus, rattasõidus,
võidusõidus.
Teeme võidu!
Jookse, ralli, kiirust lisa,
kohtunikuks hakkab isa.
Pargis
Hei, hei liumägi,
liugu lasen suve läbi.
Vurra-vurra liivakast,
kalluril on liivalast.
Viuhti viu kiire kiik,
pallimängus jäigi viik.
Hips ja hops lastepark,
kes ei tule, pole tark!
TOIT:
Pannkoogi räpp
Jahu, piim viu vau,
suhkur, munad piu pau.
Veidi tuleb kloppida,
küpsetades räppida.
Hiljem keele alla viib
pannkoogid, moos ja piim.
Pudrulaul
Üks amps mannaputru
rändab suhu ruttu - ruttu.
Kaks ampsu kaeraputru
jõuab suhu ruttu - ruttu.
Kolm ampsu tatraputru
sõuab suhu ruttu - ruttu.
Neli ampsu naljaputru
hüppab suhu ruttu - ruttu.
Viis ampsu rõõmuputru,
tuju heaks ruttu - ruttu.
Kuus ampsu issi putru,
tarkus tuleb ruttu - ruttu.
Seitse ampsu emme putru,
kasva, kasva ruttu - ruttu.
Arturi kartul
Sulavad mul suus
melon ja arbuus.
Siis, kui käes on lõuna
sõin ma ühe õuna.
Kui ma oleks Artur,
maitseks mulle kartul.
Bärbeli rabarber
Mõtles väike Bärbel:
„Kui mul on rabarber,
küpsetan siis kooki,
või teen hoopis jooki?”
Andis nõu Michell:
„Keeda üks kissell!”
Silja viljad
Aias uurib väike Silja,
millised on taimed, viljad?
Puuvilju korjab puult,
mõni lausa sulab suus.
Aga köögivilju söögiks,
emalt küsida võiks köögist?
Aiatööd
Me ei kaeva täna kulda,
näpud saavad pandud mulda:
sibul, hernes, porgand, till,
peenranurka mõni lill.
Tähtsalt vanaisa hõikab:
„Mida külvad, seda lõikad!“
Porisev porgand
Mis võiks käia supipajas?
Kõike, mida leidub majas:
kartul, kaalikas ja peet,
lillkapsas ja pasteet?
Ei, pasteeti küll ei pane,
ega komme, ega mune.
Porradi, jorradi ja karmauh,
porgand kukub potti pauh.
Barbarid rabarberid
Teeme täna maitsvat kooki,
magustoitu, haput jooki.
Arvab vanaema Niine,
peenral kasvab vitamiine.
Pole mingid barbarid
aias meil rabarberid.
Vahvelarvuti
Vaatan isa uuest tahvlist
kuidas küpsetada vahvlit.
Et saaks krõbe, et saaks maitsev,
nagu vanaemal Laitses.
Kui on tahvlil aku tühi,
köögilaual vahvlikuhi.
Tordipäev
Koolipäevi olla võib
üsna mitut sorti,
näiteks kui on spordipäev,
siis me teeme sporti.
Aga kui on tordipäev,
sööme hoopis torti.
Pika poisi pikkpoiss
Sünnipäevaks mitut sorti,
tehti salatit ja torti.
Aga pikka kasvu poiss
küsis: „Kus on pikkpoiss?“
ELUKUTSED:
Õmblejanna tuuletõmbus
Kas on õmblejannal mahti,
teha vahel aken lahti.
Kas saab valmis õmblustöö
enne veel kui saabub öö?
Õmbluskoda asub Nõmmel,
vahel seal on tuuletõmme.
Õmblejanna tuult ei pelga,
paneb soojad riided selga.
Mis tööd ta teeb?
Ta on osav meistrimees.
Ütle mis tööd ta teeb?
Osavasti, kui on vaja,
ehitab ta valmis maja.
Ta on osav meistrimees.
Ütle mis tööd ta teeb?
Kui on restoranis vaja,
keedab suppi terve paja.
Ta on osav meistrimees.
Ütle mis tööd ta teeb?
Kui on tarvis, kui on vaja,
läigib puhtalt kogu maja.
Ta on osav meistrimees.
Ütle mis tööd ta teeb?
Korstna ära puhastab
tuhast, prahist, tuhast ta.
Koka nokamüts
Otsib taga kokapoiss
oma töömütsi.
Kokamütsist ta ei tea
ööd ega mütsi.
Aga kas võiks kokates
kanda öömütsi?
Ega kokad üldiselt
ei söö oma mütsi.
Pani pähe kokapoiss
hoopis nokamütsi.
Hiljem leidis kapi pealt
üles kokamütsi.
Maias kokk
Lobiseb maiasmokk,
maiustab lobamokk,
pobiseb maias kokk,
kokutab aias kukk.
Pult ja kulp
Suppi tõstad puldiga,
telekas käib kulbiga.
Uudised on supipotis,
ema kulpi taga otsib.
Võtteplatsiks saanud köök,
telekokal valmib söök.
Maiad maiasmokad
Kui on majas maiasmokad,
kooke küpsetavad kokad.
Aga kohvik Maiasmokas
ise maiustavad kokad.
Sest et kokk, sest et kokk,
olla võibki maiasmokk.
Saarevahi aardejaht
Kas on saarevahil mahti
pidadagi aardejahti?
Või ta aina peabki vahti,
kas on saarel tuli lahti?
Aarde leiab saarevaht-
see on kaunis merelaht.
MÄNGUD:
Tähtis töö
Teeme ühe mängu veel,
hommikul ja õhtu eel,
pärastlõunal, päevalgi.
Mänguta ei päevagi
ärgu mingu meie majas.
Mängida võib igal ajal,
isegi kui käes on öö,
sest, et mäng on tähtis töö.
Kekslinn
Sääred tegin äärelinnast,
nüüd ma elan kekslinnas.
Keksukastid kesklinnas
lastel alati on hinnas.
Üks ja kaks ja kolm ja neli,
keksu hüppab väikeveli,
seitse, kaheksa ja kümme,
viimasena kargab emme.
Väike õde alles roomab,
teda mängima ei too ma.
Kuigi ta on kõige pisem,
võrevoodis ronib ise.
Ega heiduta see last,
kui saab otsa ruudukast.
Seda päris kindlalt teame -
mäng see hakkab otsast peale!
Rula ja kula
Meie maja hoovis
lapsi kokku neli,
rulatrikke proovib
teha väikeveli.
Tõukerattarallil
tasakaaluliikur,
püüan kinni palli,
sina lükka kiiku.
Meie koduhoovis
igav küll ei hakka,
vähegi kui soovid
sinu sõbraks hakkan.
Meie koduhoovis
lõbus terve suvi,
tulles leida proovi
üles mänguhuvi.
Mänguhoos
Lii, laa, lumps,
piu, pau pumps,
vaat kus lops,
hip, hip hops.
Mänguhoos
lapsed koos.
Lii, laa, lumps,
piu, pau pumps,
vaat kus lops,
hip, hip hops.
Mänguhoos
sõbrad koos.
Lii, laa, lumps,
piu, pau pumps,
vaat kus lops,
hip, hip hops.
Mänguhoos
pere koos.
Koolikoti jalgpall
Peale tunde kisa, kära,
jalkamängus löödi värav.
Koolikotist piirdepost,
lapse silmis mängulust.
Puntiseisus asi lõplik,
kohtunikuks kooliõpik.
Jalgpalli lennukool
Mänguplatsiks meie hoov,
poisse tormab igal pool.
Jalad üleval ja all,
lenda, lenda jalgpall.
Kes saab suureks, hakkab skaudiks,
lenduriks ja astronaudiks.
Seni harjutada proovin
jalgpalli lennukoolis.
Üks null
Olgu jalka võis siis kull,
mäng on seisus üks null.
Hoovis poisse kokku kuus,
kohtunikul vile suus.
Mängu punkte muutis löök,
otse väravasse sööt.
Nutilinn
Kas sa Nutilinna tead?
Meie laps on linnapea.
Valmis ehitab kui vaja
uhke lossi, suure maja.
Aga kes küll oskaks tulla
talle nutilinna külla?
Kull
Roos roo-loorkull,
soos soo-loorkull,
väljal välja-loorkull.
Aga mina olen kull,
mäng on seisus üks null.
Essa
„Essa, tessa, kossa,“
lastenurgast kostab.
„Nessa,“ ehk siis neli,
hüüab väike veli.
MÕISTATUSED:
Karu
Olen üks loom või lind,
kas sa tunned ära mind?
Vihjeks ma ei ütle muud -
nii mind hüüab rahvasuu:
mesikäpp
ott
vanaläll
laikäpp
metsasõnn
Mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Karu kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Rebast kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Siili kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Hiirt kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Hunti kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Ussi kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
Tere metsaasukad,
uhked on teil kasukad.
Lõvi kohtan metsateel,
ütle, mis häält ta teeb?
SÜNNIPÄEV:
Kaisukaru sünnipäev
Emme, tuttu ma ei jää,
kaisukarul sünnipäev.
Pehmel sulepadjalaeval
mõmmi lendab tähistaevas.
Issi, tuttu ma ei jää,
kaisukarul sünnipäev.
Mänguasjakastis mõmmi,
maitseb mett ja pakub kommi.
Mõmmi, tuttu viimaks jään,
läbi sai su sünnipäev.
Las nüüd soovib sulle õnne
kaisukarubeebi emme.
Karupoja sünnipäev
Palju õnne mesikäpp,
palju õnne laikäpp,
palju õnne päntajalg,
palju õnne läpajalg.
Palju õnne karuott,
võta kingiks meepott.
Krokodill ja haikala
Kodus öelda ma ei tihka,
mida sünnipäevaks ihkan,
mul on veidi veider soov
saada kingiks lemmikloom.
Praegu aga murran pead,
valik raske, äkki tean!
Ärge tooge palun lilli,
tahan hoopis krokodilli.
Või kui krokodilli pole,
asi ehk ei tundu kole:
soov mul teine (sama palav),
tooge hoopis haikala.
Hundiratas
Väiksel hundil sünnipäev,
metsas suured kingimäed.
Annab hoogu, sõitma ruttab
susi uuel tõukerattal.
Hundiratas karuoti
sünnipäeva kingikotis.
PÄRIMUS:
Ahjualune
Kõht on hirmus tühi tal,
elab vana ahju all.
Nõuab süüa. Anna lisa!
Isu kaduma on visa.
Ütleb lusikatäit vaja,
ise neelab supipaja.
Mehike, kel habe pikk,
kuid ta pole päkapikk!
Torisev korilane
Metsas kõnnib korilane,
mis ta seenekorvi paneb?
Otsib kuuseriisikaid,
marju, männiriisikaid.
Kui ei leia – toriseb,
tühi kõht ju koriseb!
Komi koma
Põlletaskus komake,
koma komi omake.
Metsarajal komi astus,
koma kukkus põlletaskust.
Nüüd on metsakohin meeles
komil soome-ugri keeles.
Saami sõidab praamiga
Saami sõidab praamiga,
praam sõidab saamiga.
Saan sõidab praamiga,
saami sõidab saaniga.
Tere-tere Saamimaa,
tere-tere sulle ka!
Hõimupäev
Saamid, mansid, komid,
marid, ersad, handid,
soomlased ja eestlased,
vadjalased, vepslased,
neenetsid ja karjalased,
isurid ja liivlased.
Kõik on kokku soome-ugri,
meie oma ugrimugri.
KOHANIMED:
Kadrioru lauluke
Ei saa käia Kadriorus
ringi nii, et pea on norus.
Üle tänava ja aasa
sõbrad tulge parki kaasa.
Ei saa käia Kadriorus
ringi nii, et nutt on jorus.
Üle tänava ja aasa
hea sõna võtke kaasa.
Ei saa käia Kadriorus
ringi nii, et saba sorus.
Üle tänava ja aasa
rõõmus tuju võtke kaasa.
Tallinna kosmose mõistatus
Taevakivi sabatähel,
komeet tähesajus.
lennuk kosmoses.
Pealinn
Täna sõit on pealinna,
aga kuidas sinna minna?
Tsuhh-tsuhh rongiga,
trõnn-prõnn autoga,
võrra-vurra bussiga,
sulla-mulla laevaga,
Pealinnas ole hea,
ära kaota oma pead.
VARIA
Eeskuju tuju
Eeskujul oli väga paha tuju,
kusagilt ei leia õiget eeskuju.
Ega nüüd ju hästi ette kujuta,
kuidas olla ilma eeskujuta.
Eeskuju vaatas korraks selja taha,
kiikas ette, üles, vasakule, maha.
Äkki paranes eeskuju tuju,
eeskuju ongi enda eeskuju.
Murdvaras mudaravilas
Poriaugus pladistades,
mudaaugus madistades
murdvaras mudaravilas
püüab ennast ravida.
Varas võib ju pruukida
muda lahti muukida.
Aga üsna selge eks -
muda teebki mudaseks!
Ronija ei tuku
Palju lapsi mahub ühe puu otsa?
Selle puu oksad küll ei saa otsa.
Üks ja kaks ja kümme, seitse kolm ja neli,
klassiõde, sõber, õde, väikeveli.
Osavaimgi laps vahel ikka kukub,
hoia, hoia kinni, ronija ei tuku.
Luulevõlur
Luulevõlur luuletusi
loomast küll ei loobu,
tal on luulevõlumüts,
või siis võlukaabu.
Kübarastki tõmbab ta
välja mõned salmid,
aga laste abiga
kirjutab need valmis.
Igas lapses leidub ju
luulevõlurit,
võlur ilma lasteta
poleks võlur vist.
Luulepuu
Aias kasvab luulepuu,
salme nopin terve kuu.
Nagu küpseid mandariine
ripub puuvõras riime.
Okste küljest sõnad, komad
tasku peidan – minu omad!
Ja kui ilm on tuuletu,
sünnib kena luuletus.
Õie köielkõndija
Köielkõndija on Õie,
kõndida tal meeldib köiel.
Kui ei kõnni köiel Õie,
nopib metsast mõned õied.
Nagu õielt õiele
hüppab köielt köiele.
Vegan ja veekann
Veganil on veekann,
see ei ole teekann.
Ikka tasub teed keeta,
kui on kodus veekeetja.
Aga üldse päris veeta
jääda võiksimegi teeta.
Vasak ja parem
Vasak see on vasakul,
paremal on parem.
Põngerjatel selgeks saab
hiljem see või varem.
Emalegi meelde jääb
parem, vasak käsi,
kindaid kätte aitamast
emme küll ei väsi.
Isagi vist aru sai,
kuhu saabas käib.
Ta on palju nutikam
kui ehk algul näib.
Vasak see on vasakul,
paremal on parem.
Põngerjatel selgeks saab
hiljem see või varem.
Üle õla
Keegi hüüdis: „Tere, Ülo!”
Kiikas Ülo üle õla.
Näha polnud kedagi,
kõndis Ülo edasi.
Jälle kostus: „Tere, Ülo!”
Piilus üle õla Ülo.
Ja siis jooksis äkki sülle
Ülo klassiõde Ülle.
Onu Ülo üllatus
Täna kohvilauas just
tabas Ülot üllatus.
Saabus ümbrik, selles kiri,
mille saatis nipitiri.
Tulgu külla nipitiri,
võtku kaasa supitirin.
Tulgu siis kui lõuna,
Ülo kingib õuna.
Kammelja kannel
Igaühel pole annet
hästi häälestada kannelt.
Kammeljatel Läänemeres
pillimäng on lausa veres.
Sull, sull, sull, mull, mull, mull,
mull, mull, mull, sull, sull, sull.
Lemmikpill
Kostab lõbus trill, till, trill,
mis on sinu lemmikpill?
Teatab väike Tiiu:
„Mulle meeldib viiul!”
Lisab juurde Anne:
„Hästi kõlab kannel.”
Vaidleb vastu Krõõt:
„Kauneim plokkflööt!”
Arvab väike Sass:
„Parim kontrabass.”
Kostab lõbus trill, till, trill,
mis on sinu lemmikpill?
10 kurki
Vanaema kurgi purki
soolama ei hakka kurgi,
sest et kurel, sest et kurel,
tal on hoopis teised mured.
Vanaema kurgi purki
paneb kokku kümme kurki.
Teerulli prillid
Teerull kus on sinu prillid?
Sassi aetud liivavallid.
Ära rulli mööda teest!
Tee on jooksnud tee pealt eest.
Teerull hoopiski on agar,
tal on mitu sõidurada.
Ükstaskõik mis enne oli –
tee peal kas liiv või pori.