Vanaema kanaema
Kui peaks äkki kanaema
hakkamagi vananema,
siis ta poleks kana ema,
hoopis kana vanaema.
Aga kana vanaema
on üks paras kanaema.
Vanavanemate päev
Hea, et vanavanemail
päris oma päev.
Kuigi vanavanemaid
ka niisama näen.
Ja kui liiga kiiresti
päev peaks saama läbi,
vanaema, vanaisa
kohtan aasta läbi.
Ja kui vahel juhtubki
et ei saa ma tulla,
läbi veebi alati
lähen neile külla.
Vanavanemate päev
Kaunist päeva vanaema,
rõõmsat päeva vanaisa,
vahvat päeva emaema,
kena päeva isaisa.
Heal lapsel mitu nime,
vanavanemad on ime!
Vanavanemate päev
Minu vanavanemad
kenamatest kenamad.
Kingin lilli, kalli teen,
sest mul oli meeles see,
et on kena pidupäev,
memme, taadi oma päev.
Vanavanemate päeva retsept
Viiskümmend vallatust,
tuhat trikki,
tosin tarkusetera,
neli naljatilka -
segada kuue krutskiga.
Vanavanemate kingid
Vanaemale ma kingin
poole oma koolipingist.
Õppimisest tundku mõnu
lahendades ristsõnu.
Koolipingist alles pool,
sellest tuleb kiiktool.
Tooli lükkan liikuma,
vanaisa kiikuma.
Vanavanemate vahel
istuda on väga lahe.
Selge see, et nõndaviisi
hindeks saame ainult viisi.
Vanavanemate päev
Vanavanemate päeval
toimub kalliralli.
Vanaemale kõik teeme
musi ja siis kalli.
Aga vanaisa saab
(peale suure kalli)
kingituseks kaasa
ühe naerupalli.
Noored vanavanemad
Minu vanavanemad
vanaks küll ei lähe,
vanaema tihti teeb
uhked lokid pähe.
Aga vanaisa võib
olla päris noor,
tugitoolispordis tal
üsna kõva skoor.
Küberkübar
Internetis vanema
lehekülgi uurib,
kuvarile ainiti
oma pilgu puurib.
Memmel täna peas
kübar vanamoodne,
hiir on õiges käes,
surfamine soodne.
Vanaema teab
küberkaitse nippe,
küberkübar peas
klõbistamas nuppe.
Vanaemade öö
Oma pidupäeva tahtsid saada vanaemad,
kus kõik lilli tooksid ja üldse oleks kenad.
Kui emadel on emadepäev, - neil võiks olla öö,
kus nad unustada võiks kudumisetöö.
Kui vanaisad magavad, nad hoovis lööksid lulli,
mängiksid ehk kodu ja keksu või siis kulli.
Hommikul neil laua peal tort ja lilled lisaks,
külla tulnud lapselapsed, emad ja ka isad.
Varajane vanaema
Vanaema vanavõitu,
ärgata võib varavõitu.
Vahel lausa enne koitu.
Aga sellest ta ei heitu.
Vanaema vanavõitu
pole üldse aravõitu.
Linnavanaema maal
Linnavanaema läks maale suvitama,
hakkas elu maal teda huvitama.
Maavanaema kolis aga hoopis linna,
lapselaps ei teagi kuhu külla minna.
Vanaema ilmatondid
Ikka teada oleks vaja -
paistab päike või siis sajab?
Ilma teatab ilmajaam,
telekas on ilmadaam.
Teavad täpset ilma tondid -
maavanaema kondid.
Vanaisa koolikott
Kuidas olla veidi võiks
koolitee küll lõbusam,
võtan ühes vanaisa
kellel üsna kõbus samm.
Ega taat nüüd minust küll
päris ette rutta,
aga äkki tallegi
koolitee on tuttav.
Annan talle ranitsa,
las ta veidi tassib,
habe hall ja koolimüts
hästi kokku passib.
Lapselaps ja robot
Ähmis vanaisa Kalev,
äkki on see mingi aps?
Robotiks on äkki saanud
muidu kena lapselaps.
Pea on põnnil nelinurkne,
on see tahvel või ekraan?
Mõtleb vanaisa Kalev,
kuidas suhelda küll saaks?
Asi tundub veider kuid
taadil pilk on üsna muhe,
lapselapsel tõmmata
tuleb seinast välja juhe!
Nutikas motikas
Vanaisal nutikal
telefon on tutikas.
Uurib taat, et nupud kas
on ekraanil nupukad.
Kui see pill on nutikas,
äkki on ta motikas?
Nutisõnastik
Kahte kätt kokku lööb
vanaisa Tõnu,
lapselaps on õppinud
mingeid võõraid sõnu.
Kutsub lapselast taat
malet mängima,
tahab minna aga poiss
hoopis hängima.
Nutisõnastiku toob
vanaema Anne,
kellel lapsest saati on
hea keeleanne.
Eaka peakas
Lastel pole üldse häbi,
sulistada suve läbi.
Päikest võtab ema Malle,
koera ujub isa Kalle.
Aga vanaisa eakas,
hüppab mererannas peakat.