Kuidas mõõta emakeelt?
Oleme vist seda meelt,
et ei kaalu emakeelt.
Pole sõna vahel tühik
mitte mingi kaaluühik.
Kuid ei jää vist päris tööta
tubli emakeelemõõtja.
Oleme kõik ühte meelt,
et on kallis emakeel.
Kaunis emakeel
Alguses ma mõtlen vähe,
maalin suure algustähe.
Koolon, koma, punkt ja tühik -
lehekülg ei ole tühi.
Hakkan sõnu käänama,
ridu õigeks väänama.
Mõtlen natukene veel -
kõlab kaunis emakeel.
Emakeel
Meie emakeel -
see on meie oma.
Lause lõpus punkt,
lisan mõne koma.
Meie emakeel -
alati on meeles,
sest et päris tihti
räägin emakeeles.
Aga lisaks veel
praegu teile ütlen,
enne rääkimist
vahel ikka mõtlen.
Isa emakeelepäev
Emakeelpäeval isa
õigekirja harjutab,
emakeelepäeval isa
emakeeles kirjutab.
Vahel harva isagi
eksida ju võib,
isa lemmiksõna on
sõnajalaõis.
Ema etteütlus
Emakeelepäeval teeb
ema etteütlust.
Kuidas kirjutama peaks
sõna ettevõtlus?
Kui ei oska hästi ta
sõnu väänata,
küsigu siis minu käest
kuidas käänata.
Kaunis emakeel
Emakeelepäeval
ära pane pahaks,
sulle oma keelt
näidata ei tahaks.
Emakeelepäeval
ikka rõõmus meel,
sest et kõlab kaunilt
meie emakeel.
Kalambuur
Kalal küll ei hakka palav,
ta on külm nagu kala.
Kalal ees on kalapilk
lausa iga silmapilk.
Saladus ei ole suur -
sõnamäng on kalambuur.
Emakeelepidu
Täna meie koolimajas emakeelepidu,
loeme ette, loeme ette kauneid luuleridu.
Kas sa kuulsid kuidas kõlab kaunis emakeel?
Kuulan ikka, kuulan ikka veel ja veel ja veel...
Rukkilill ja pääsuke, kaunis pääsusaba,
emakeeles rääkimast ennast ikka taban.
Aga ega kauem ma ei mõtle enam -
emakeeles kauneim sõna ikka ema.
Eesti keel
Pööriöö ja kirivöö,
härmatis ja kirmetis,
jäääär ja Sõrve säär.
Aga arvatagi võis -
lõpus sõnajalaõis.
Emakeel
Kuidas kõlab emakeel,
kirjeldada proovin,
sõnu kõige kaunemaid
ikka öelda proovin.
Et kõlada võiks emakeel,
tuleb veidi mõelda,
õiged sõnad õigesti
selgelt välja öelda.
Oskan oma emakeelt
lausa sünnist saadik,
õppisin ma emakeelt
emalt, isalt, taadilt.
Emakeelepäev
Teada on, et emakeel,
olla võib ka tema keel,
kindlalt on ta minu keel,
äkki hoopis sinu keel?
Ja kui on ta teie keel,
on ta ikka meie keel.
Emakeel
Mis on sinu emakeel?
See on kodu, rõõmus meel,
lasteaia-, koolitee.
Veidi natukene veel.
See on ikka enam veel
kui üks väga kena keel.
Rohkem sõnu vist ei mahu,
lisaksin veel juurde „rahu”.
Kuidas kõlab emakeel?
Kuidas maitseb emakeel?
Nuputame üheskoos.
Oleme vist ühte meelt -
nagu vanaema moos.
Kuidas lõhnab emakeel?
Ei meil teki tüli.
Oleme kõik ühte meelt-
nagu ema süli.
Kuidas kõlab emakeel?
Kas sa arvad ära?
Oma emakeele
tunnen kohe ära.
Punkt ja koma
Eesti keele tunni ajal
kirjavahereegleid vajan.
Aga vahel (ära ehmu!),
koma paneb äkki plehku.
Tahvli ette koma eksib,
õpetaja laual keksib,
pole kippu, pole kõppu,
panen punkti lause lõppu.
Kirjavahemärgid
Punkt ja koma, punkt ja koma -
need on koolilapse omad.
Mõttekriips ja semikoolon
hinnas ikka seal kus kool on.
Kirjavahemärke vajab
mõnikord ka õpetaja.
Olgu nii, las kasutab!
Need on päris tasuta.
Õigekiri
Ega pole õigekiri
lihtsalt mingi kõigest kiri.
Väga täpselt paigas kõik -
koma, punkt ja lauselõik.
Aga vahel kirjutaja
õigekirjas abi vajab.
Teda aitab välja raamat -
„Õigekeelsussõnaraamat“.
Suur algustäht
Mõtle, mõtle väheke,
leia õige täheke.
Täht ei ole ruutjuur,
vahel väike, vahel suur.
Praegu, mis seal salata,
lause võibki alata.
Hüüumärk
Mõtlen kaua, mõtlen vähe,
panen suure algustähe.
Maalin sõnu, teen pause,
kokku tuleb kena lause.
Sobib nagu kellavärk
kõige lõppu hüüumärk.
Kirjavahemärgid
Kirjutades vahel ma
vajan mõttepause,
et saaks kirja õigesti
iga järgnev lause.
Kirjavahemärke ma
ikka kasutan,
need on õpilastele
päris tasuta.
Tähenärija
Tahtis tähenärija
tähti minna närima.
Võttis ühe ampsu A-lt,
naksas tüki ära K-lt.
Järgi jäigi H ja I,
kokku tuli ihhii.
Tähemaias
Kõlab kaunis emakeel
koolis, kodus, lasteaias,
mängunurgas, koduteel
ja ka maailmas laias.
Uusi sõnu õpin veel,
olen lausa tähemaias.
Varesejalad
Vares aknalaual keksis
ja siis klassiruumi eksis.
Vihikusse salaja
tegi jalajäljed ja
siis kui klassiuks läks lahti,
lendas ära salamahti.
Sassi läksid kirjaread,
vihikutes kirjavead.
Kus on kriips
ja kus on kraaps?
Kraaksub vares
kraaks ja kraaks!
Keeled
Räägin ikka emakeeles,
sest et emakeel mul meeles.
Kõnelen ka teisi keeli
ja neid juurde õpin veelgi.
Arvab vanaema Anne,
et mul keelte peale annet.
Alligaatori kalligraafia
Täna õpib võõrsõnu
väike alligaator Tõnu.
Teda aitab keksiv konn
kellel ühes leksikon.
Näitab kaelkirjak Mirja
kuidas panna sõnad kirja.
Allkiri
Küsiti mu allkirja,
mis ma oskan kosta?
Äkki on see mingi asi
mida poest saab osta?
Kirjutada ikka oskan,
kah nüüd mõni ime!
Paberile uhkelt kriban
perekonnanime.
Tristan ja Kristjan
R-i õpib traktor Tristan,
teda aitab kallur Kristjan.
Põrisevad põrr ja põrr,
torisevad trõnn ja trõnn.
Vurisevad vurr ja vurr,
urisevad urr ja urr,
mürisevad mürr ja mürr,
porisevad porr ja porr.
Luristavad lurr ja lurr,
kuristavad kurr ja kurr,
norisevad norr ja norr,
puristavad purr ja purr.
Traktor Tristan ütleb R,
kallur Kristjan ütleb R.
Ühest tähest vähe vist-
lastiks terve tähestik.
Emade keel
Üsna tihti puhume
emaga me juttu,
kui me juttu puhume,
aeg see möödub ruttu.
Emadel on oma keel,
lastel on see meeles,
emaga me räägime
ikka emakeeles.
Ema näitab keelt
Oleme kõik seda meelt,
emad küll ei näita keelt.
Aga emakeelepäeval
mida meie silmad näevad?
Emme musi
Minu emakeel
nagu memme musi,
nagu emme peos
minu väike käsi.
Minu emakeel
nagu emme musi,
laps emakeelest,
kunagi ei väsi.
Emakeel
Oma emakeelt räägin emmega,
oma emakeelt räägin memmega,
oma emakeelt räägin mõmmiga,
oma emakeelt räägin rõõmuga.