Talisupleja
Enne kui ta meres supleb,
ühel jalal veidi hüpleb.
Tal on hea tuju ja
ta on taliujuja.
Ära teda parasta,
parem ennast karasta.
Talivõimlemine
Tõstan üles-alla käed,
lumi langeb, kas sa näed?
Kokku kolm puusaringi,
lumememm käib hoovis ringi.
Hüppan üles, hüppan alla,
sõidan kelgul mäest alla.
Samm ette, teine veel,
suusatan nüüd metsateel
Lõpuks ajan selja sirgu,
talvel õues ikka virgun.
Lumememme talisuplus
Õues pakane kui paugub,
lumememm on jääaugus.
Sulla-mulla, sulla-mulla,
ujumises saab ta kulla.
Hiljem meie aianurgas
söenööbid on ja porgand.
Sulla-mulla, sulla-mulla,
ujumises saab ta kulla.
Saame kokku kelgumäel
Kes on kelgutajaid näinud?
Kus on kelgutajad käinud?
Kelgudetektiiv nüüd jälgib,
kas on lumel kelgujälgi?
Talvel ikka võluväel
saame kokku kelgumäel.
Lume matemaatika
Talvel pole küsimust
kuidas aega viita,
lumehelbeid koolilaps
püüab kokku liita.
Kas saab katta lumega
meie suusarajad,
kelgumäed ja katused
tänavad ja majad?
Lume matemaatikas
säravad on tehted,
kuusepuudel ripuvad
imekaunid ehted.
Kelgutaja pikkus
Täna meie õpetaja
tahtis liugu lasta,
ega ma ei oskagi
midagi nüüd kosta.
Peale tunde temagi
kelgumäele tikkus,
aga kas on õige kasv,
kelgutaja pikkus?
Tegelikult oli tal
üsna kena sõit,
kelgumäele oodatud
alati on kõik!
Kõige kiirem kelk
Panen kaela sooja salli,
alata võib kelguralli.
Leiutasin mõned trikid,
kiire kelgusõidu nipid.
Kelgunöör käib ümber käe,
rühin üles kelgumäest.
Kelgusõidul poole piire,
sest mu kelk on kõige kiirem.
Jutukad kelgud
Igas trepikojas lapsi olgu kaks,
mina ja veel lisaks mõni naabrilaps.
Kenal talvepäeval üsna tihti selgub:
tasa koridoris sosistavad kelgud.
Üksi pole kelgul mõtet pobiseda,
üheskoos on kena rõõmsalt lobiseda.
Hiljem haarab kelgu kaasa poisiklutt,
trepikojas hüpleb lõbus mütsitutt.
Lumememme kelgusõit
Rühib üles kõigest väest
lumemeeski kelgumäest.
Hei! Hei! Vaata emme!
Saanil sõitvat lumememme.
Siis, kui tuleb minna tuppa,
lumememmgi hange hüppab.
Äkki naerma puhken kuna,
kelgul ees on porgandnina.
Kelgunöör
Punusin ma kogu öö,
et saaks tugev kelgunöör.
Ega ma ei taha huupi
sõita hange uperkuuti.
Oma jutule veel lisan,
nöörist tõmbab vanaisa.
Isaga uisuplatsil
Isaga ma täna jääl,
püsti kumbki meist ei jää.
Aga silmis lõbus helk,
appi tuleb uisukelk.
Isa juhendamas last,
õige samm on nõnda vast.
Uisuraami lükkab takka,
põnn see ise sõitma hakkab.
Ega isa alla anna,
jalg on nõrk, kuid jää ehk kannab.
Viimaks saabub selgus eee...
istub põnni kelgule.
Nutiuisud
Kui mul oleks nutiuisud,
õue võluks vigurtuisud.
Ühte lumist sõiduäppi
lapsel ikka vaja appi.
Sest et tali tuisuta
kui uisutaja uisuta.
Lumehange kargame
Igal aastaajal algus,
kõigil isevärki valgus.
Kaunis lumesadu talvel,
lapsed põnevil ja valvel.
Lumehange hiljem, varem
kargab lõpuks neist ka arem.
Õues näeme
Laske minna! Laske minna!
Lastel kohe lumelinna.
Õues näeme! Õues näeme!
Tule otse kelgumäele.
Sõida alla! Sõida alla!
Ära suusaradu talla.
Nutisaan
Märgin üles päevaplaani,
et ma vajan nutisaani.
Ei ma õlgu kehita,
kelgu valmis ehitan.
Kelgusõit ei ole raske,
ainult kelgumäele laske.
Ma ei kuku pilla-palla,
ronin üles, sõidan alla.
Ega kohku kelgujuht,
lendab hoopis viuh ja viuh!
Saani veidi putitab
ja on ise nutikas.
Nutikelk
Laps see nurub nutisaani,
mäest alla sõiduplaani.
Saan see mõõtku kraade hanges,
et ei oleks külmast kange.
Kelgusõit kuid pole äri,
lumi alati on päris.
Püsib kena suusailm
Püsib kena suusailm.
Ega ma ei luiska.
Lund on täis terve ilm,
praegu veel ei tuiska.
Püsib kena talveilm,
tule vaata ise.
Lund on täis suu ja silm,
lustib suurem, pisem.
Kelgumäel on kelguilm,
lumememmed valvel,
see on õige sõiduilm
lumerohkel talvel.
Tahvelsuusad
Lumel pole pidureid,
kuidas teha vigureid?
Lenda, keerle tore suusk,
oled ikka tehtud puust?
Kelgumäel on täna ahvid
jalas isa nutitahvlid.
Susser-vusser
Susser-vusser kelgurajad,
kelgumäel on jäljed sajad.
Kes on kelgutamas käinud?
Kes on kuulnud, kes on näinud?
Susser-vusser suusarajad,
suusamäel on jäljed sajad.
Kes on suusatamas käinud?
Kes on kuulnud, kes on näinud?
Susser-vusser uisurajad,
uisuplatsil jäljed sajad.
Kes on uisutamas käinud?
Kes on kuulnud, kes on näinud?
Jääkaru kelgutab
Ema esikus peab aru,
tuppa tuli jääkaru,
Punapõsksed põnni palged,
muidu üleni on valge.
Arktika me koduhoovis,
mõmmi kelgutada proovis,
Saan see sõitis lumehange,
jääkaru külmast kange.
Lume järelvalve
Lumi keerleb, langeb alla,
lumehelbed pilla-palla.
Mis siin ikka parata,
tahan hange karata.
Nagu ikka keset talve
kestab lume järelvalve.
Praegu öelda võingi kohe -
kui on lumi, olgu kohev.
Kõige tähtsaim uudis
Akna juurde silkame
ja siis rõõmust kilkame.
Saabus aasta kauneim tund,
väljas sajab laia lund.
Haugatab ka Muri kuudis:
„See on kõige tähtsaim uudis!“
Lumeäpp
Uurib laps ja uurib isa,
kas on loota lumelisa?
Juba ammu tahaks minna
ehitama lumelinna.
Kuidas luua lumeäppi?
Lumememme kutsun appi.
Esimene lumi
Kust see helves teada võib
kuhu langeda?
Kust ta üldse leida võib
üles hange ja
kui ta üldse sajab siis
tulgu meie aeda.
Terve perega me tahaks
teda veidi kaeda.
Tulgu nii et kuulda on,
tehku kohe „müts“,
ammu kapis ootavad
käpikud ja müts.
Talveäpp
Koolis i-le panen täpi,
tõmban alla talveäpi.
Ausalt, ega ma ei luiska!
Juba kelgumäele tuiskan.
Mitu meie klassi last
tahab tulla kaasa vast.
Siis kui algab koolitund,
sajab väljas laia lund.
Talve retsept
Sega kokku:
miljon lumehelvest,
kimp härmalõngu,
pats inglijuukseid,
kümme jäälille,
tuhat talverõõmu,
sada tutimütsi,
tosin käpikuid ja
laste punased põsed.
Lumeingel
Ma ei ole külmast kange,
hüppan otse lumehange.
Mul ka pole väga palav,
hüppan veidi ühel jalal.
Ega ma ei külmu kringliks,
hakkan hoopis lumeingliks.
Talv
Tutimütsid sahistavad,
käpikudki kihistavad,
talvesaapad kihelevad,
lumelauad nihelevad.
Lapsed ae! Lapsed ae!
Käes on jälle talveaeg.
Vananaiste talv
Pähe müts ja kaela sall,
käes on vananaiste talv.
Liugu laseb vanamemm,
valmis tehti lumememm.
Las nad kelgutavad kuni
saabub vananaiste suvi.
Lumehelbe kaerahelves
Ühes suures lumepilves
elab väike lumehelves.
Ei ta tohi tukkuda,
võib ju alla kukkuda.
Oleks tore lennata,
ise ringi rännata.
Lumehelbe emme ruttu
keedab kaerahelbeputru.
Nüüd on valge maa ja ilm,
lund on täis suu ja silm.
Lumehelbe trikisõit
Lumehelves pilve sees
ei saa tukkuda,
muidu võib ta nina ees
alla kukkuda.
Nutikas on meie laps,
ta ei mõtle kaua,
siis kui appi tuleb paps,
teevad lumelaua.
Lumehelbe trikisõit
võib nüüd alata,
olen veidi kade, noh
mis seal salata.
Last ja isa kelgumäel
veidi hiljem nähti,
lendab nagu võluväel
lumelaua tähti.
Lumehelbe kodu
Lendas, hõljus helbeke
taevast alla kaua,
viimaks maandus õrnalt ta
minu aknalaual.
Helbe peidan pihku ja
kõnnin kelgumäele,
seni võib ta istuda
vasakule käele.
Või siis hoopis peita end
suusamütsi tutil,
naljapärast maanduda
väikse õe lutil.
Õhtul tantsib kelgumäel
lumehelbeid rodus,
sest et pehme lumehang
ongi nende kodu.
Lumehelbe kodu
„Kus on lumehelbe kodu?”
küsib väike ilves.
Lumehelbelapsi sadu
suures lumepilves.
„Kui ta kukub, kas on ikka
langevari küljes?”
imestades asja uurib
pisikene hüljes.
Lumehelbe kodu on
suures lumememmes,
või ta püüab käpikusse
osavasti emme.
Lumehelbelaps
Lumehelbelaps
põhjatuules karges,
tantsi, hõlju, lange
õhuliselt, kergelt.
Sinuta ei ole
kaunist talveilma,
sall su kinni püüab,
kui ehk kardad külma.
Talve tulek
Küsin kõigi laste palvel:
„Kas sa oled näinud talve?”
Juba ammu tahaks minna
ehitama lumelinna.
Ega meid ei huvitaks,
kui see talv nüüd suvitaks.
Parem uisutagu juba
kaasas lumesõiduluba.
Tagataskus jääkristallid
mudilaste lumepallid,
vanaisa läkiläki,
väikse venna kirju käpik.
Lumekalender
Murrab pead väike Endel,
miks on lumeta kalender.
Nagu algaks talvekuu,
kus on helbed, tuisk ja tuul?
Poisil pähe see ei mahu.
Võtab kapist ema jahu.
Seal kus köögis veepang,
kerkib lumejahuhang.
Kelgumägi laua all
valmib lumetärklispall.
Selge iga suusanõks,
hoogu annab pesulõks.
Talve pass
Lumi see ei saja ju
taevast alla mütsti,
helves see ei kuku ju
käpikusse potsti.
Vahel harva juhub et
ilmatädi luiskab,
ütleb et on vaikne ja
tegelikult tuiskab.
Ega ta siis meelega
ilmateates vassi,
sest talv ei näita ju
tulles oma passi.
Käbi käpikud
Siis kui talvepäev saab läbi,
kuusel külmetab üks käbi.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Kuidas talvel sooja saame?
Lumi kukub müts ja müts.
Käbil peas on tutimüts.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Kuidas talvel sooja saame?
Siis kui veereb lumepall,
käbil kaelas valge sall.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Kuidas talvel sooja saame?
Käpikud on meie käbil
käes lausa talve läbi.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Kuidas talvel sooja saame?
Lumememme talverõõm
Lumememm peab aias aru:
äkki olla võiks ta karu?
Siis, kui sajaks valget lund,
mõmmi magaks talveund.
Lumememm on hoopis valvel
igal õigel külmal talvel.
Oh, tal pole seistes viga,
vahest natukene igav?
Veidi lumes vantsib ta
ja siis püüab tantsida.
Kuigi tugev on tal ramm,
siiski veidi tönts on samm.
Veereb ringi, mis ta veereb,
äkki aga õhus keerleb
lumehelbeid imelisi -
talverõõmu nimelisi.
Kirsiõite talveuni
Kirsiõied lumesadu kevadel ei oota,
aga sooja ilma veel pole praegu loota.
Põsed tumepunaseks päike suvel paitab,
vanaema moosi siis hiljem teha aitab.
Talvel vahel ikka näen kirsiõitest und,
akna taga sajab siis pehmet, valget lund.
Lumelabida talveuni
Aiakuuris suvel magab
isa lumelabidas,
kui ta ärkab üles on
ikka veidi pabinas.
Hommikuti võimleb et
poleks kondid kanged,
talvel ikka peidab end
maja ette hange.
Usinasti töötab siis
lume minekuni,
aiakuuris labidal
algab talveuni.
Lõbus lumetraktor
Väike lumetraktor
lükkab puhtaks teed,
et saaks talvel sõita
autod, saanid, reed.
Lume lükkamine
pole mingi vaev,
kõnnitee ääres
lumepurskkaev.
Suures hanges püsti
kojamehe luud,
viipab traktorile
igal talvekuul.
Talverõõm
Sügisannid salve!
Tervitame talve.
Pille, Sille, Kalle
teevad lumepalle.
Issi, tädi, emme
aga lumememme.
Marta, Liisu, Minna
teevad lumelinna.
Kevin, Liina, Lumme
peidavad end lumme.
Talve võluvägi
Kelgumägi, kelgumägi
isevärki on su vägi.
Kui ma sõites kiirust lisan,
haarab kelgunöörist isa.
Mätsib kokku lumepalli,
alga lõbus sõiduralli.
Kelgumägi, kelgumägi
talve käes on võluvägi.