LOOMAD:
Pühvli tuhvlialune
Vahvel, tahvel, kahvel, kühvel,
tuhvlialune on pühvel.
Praegu löön teid kõiki pahviks,
pühvel tahab saada ahviks.
Pühvel tuhvlialune???
Liiga palju palute!
Tiigri traagelniit
Asja uurib väike viiger,
miks on triibuline tiiger?
Küll on kena kasukas
sellel džungliasukal.
Uurib siit ja puurib siit -
kas on näha traagelniit?
Iseteeninduskass
Kui poemüüjaks hakkab kass,
piima täis on iga tass.
Õigesti sa arvad et,
kassitoitu täis on lett.
Kui on teenindamas kass,
tühi lett ja piimatass.
Kilu ilukiri
Mull, mull ja sull, sull,
merepõhjas koolikell.
Krabi õpib ilukirja,
kilu kribab kilukirja.
Sest et soov on väga palav
kirjanikuks saada kalal.
Teo vägitoed
Tigu oleks muidu paljas,
kui tal poleks kodu seljas.
Kuid ta alati ei tõtta
peitu ära oma kotta.
Pole mingid häbiteod
aias teo vägiteod.
Karuoti karukell
Karuott käib metsas ringi,
märkab kauneid kuldkingi.
Istub mättal tuju pahur,
papud jalga küll ei mahu.
Ja kui pole tuju kiita,
ei või rohkem aega viita.
Ootab aasal lõbus sell -
karuoti karukell.
Sisalik ja karu
Arusisalik peab aru,
kuhu kaduda võis karu?
Varem põõsas madistas,
metsatukas müdistas.
Harakaga arutab,
kuidas olla karuta.
Draakoni salajutt
Üle taeva vuhisedes
lendab draakon tuhisedes.
Püüan mõistada kohe,
on ta sisalik või lohe?
Taevas näha tulejutt,
draakonil on salajutt.
Panda mandoliin
Mandariini proovib Ando,
mandoliini mängib panda.
Maitseb hästi mandoliin,
kõlab kaunilt mandoliin.
Kassi koerailm
Kui on tühi piimatass,
jalutama läheb kass.
Lund on täis suu ja silm,
väljas paras koerailm.
Kiisul pole parata,
tuleb hange karata.
Nutikas nutikass
Kiisul pole üldse mahti,
pätsas ära isa tahvli.
Ei joo piima, ei ta nurru,
puutetundlikud on vurrud.
Isal kalamängu äpp,
mille laadis kassikäpp.
Kassi kirju koer
Kass tegi kirjut koera,
kutsus külla koera.
Koer nägi kirjut kassi
ja täpilist piimatassi.
Kutsu kutsu
Kutsu aias palli püüab,
kutsut kutsun, kutsut hüüan.
Kutsu tahab tustida,
aias ringi lustida.
Kui ma kutsu kätte sain,
tegin talle pika pai.
Parim sõber
Pinginaabril Terjel
kodus väike terjer.
Klassivenna Volli
lemmikloom on kolli.
Arvab kindlalt Kärt:
„Parim koer on hurt.”
Dogi, taks või mops -
rõõmus iga laps.
Dogi digi
Mõtleb kuudis meie dogi,
mis võiks tähendada digi?
Püüa palli! Kas sa näed?
Kutsul hambus hashtag.
Taksi takso
Taksojuhiks hakkas taks,
sõitis kilomeetri, kaks.
Autoks vana kommikarp,
küüti soovis kõrvahark.
Aga mis on taksi taks?
Mõtlemisest pea on paks.
Irvhammas hirv
Seisab nagu soolasammas
aasal hirv irvhammas.
Keegi hirnub, keegi määgib,
kuskil inimene räägib.
Irvhammas itsitab
nii, et rinnust pitsitab.
Ega hirv irvhammas
pole ometi ju lammas.
Lõvi ja tuvi
Lõugab lõvi, möirgab lõvi,
uurib asja vapper tuvi:
„Ütle lõvi kuidas jõuad
pärani sa hoida lõuad?
Kui sa lõpuks suled lõuad,
kingin sulle lõvilõuad.“
Lõvi ja möiraahv
Džunglis kuulis turteltuvi,
keegi möirgab nagu lõvi.
Metsakuningas lõi pahviks,
kui ta kuulis möiraahvist.
Ninasarviku arvud
Mõnel lapsel kunstianne,
teine keeli räägib,
minu vanaema laudas
lammas tähtsalt määgib.
Aga ninasarvik Kalle
uurib oma ühte sarve.
Kõige paremini Kalle
oskab kokku liita arve.
Konna kogukonnas
Ütle mulle väike konn,
kus su kena kodu on?
Ja kas konna kogukonnas
elavadki ainult konnad.
On seal sisalikud, kiilid,
vesikirbud, teod ja siilid?
Sulla-mulla, sulla-mulla,
kui on igav, tule külla!
Kopra kodu
Kus on kopra kodu?
Salamisi uurin.
Linnas, metsas, koolis,
lasteaias, kuuris?
Äkki elab kobras
kobrulehe all,
õhtuti joob teed
kaelas kirju sall.
Tiigi ääres on
võimas pesakuhil,
külla sinna ma
vahel minna tohin.
Härra kobras
Tahtis linna minna kobras,
aga milline on mood?
Oma riidekapis sobras,
et saaks leitud õige toon.
Proovis mitut ülikonda,
kõige kenam oli pruun.
Kondas linnas mis ta kondas,
ikka tiigile jäi truuks.
Mutt ja Euroopa
Mutt tegi tunneli läbi Euroopa,
paigaldas rööpad ja ehitas roopad.
Tunneli peale (oh sa sunnik!)
kerkis lossina mullahunnik.
Reisisid kõik, kellel on kiire,
siia-sinna lippasid hiired.
Tunnel on kena ja käik on suur,
õitseb moodne arhitektuur.
Kodune loomaaed
Äkki tunda võid sa huvi,
minu elutoas on lõvi,
emal köögis uhke tiiger,
vannis sulistamas viiger.
Vanaisal tagatoas
roomab ringi kuningboa.
Nagu isegi vist näed,
meil on kodus loomaaed.
Orangutan ja pudru
Putru sööb orangutan,
toitu ahvil terve pang.
On see oder, on see tang?
Kus on taldrik? Tassisang?
Kauss on tühi, pudru otsas
meie köögi vihmametsas.
Koiott ja koi
Hei, hei, hoi, hoi
koolikotis elab koi.
Ei, ei, ai, ai
kuidas ta küll sinna sai?
Uurib õpilane Ott:
ranitsas on vist koiott!?
Ilvese metsakool
Eile metsakoolis nähti,
kuidas ilves õppis tähti.
Itsitas siis ihhii,
kuni selgeks saigi I.
Maalis õpetaja rähngi
kasukale mõne tähni,
luges pisikene ilves
kõrvatutil lumehelves.
Ilves
Magab karu, imeb käppa talvel,
ilves aga terane ja valvel.
Luurab lumel, okste vahel hiilib,
püüab kõhutäiteks hiiri.
Hiljem aga keegi oksal põõnab,
mets nii vaikne öises tähelõõmas.
Tähniline kuub tal sooja annab,
kõrvatutte metsakiisu kannab.
Kühvel ja pühvel
Liivakastis kaevab pühvel,
roheline on ta kühvel.
Lapse mänguämbri vannis
supleb veislane savannis.
Liivakasti graafikas
joonistan ma Aafrika.
Põdur põder
Kas on keegi näinud põtru,
kes sööks hommikuti purtu.
Aga kas siis pole põder
metsatukas veidi põdur?
Hoopis kena metsauhkus
närib maitsvat kasetohtu.
Hiljem õhtuooteks veel
rüüpab põdrasambla teed.
LINNUD:
Kakaduu lapaduu
Tahtis väike kakaduu
keerutada lapaduud.
Kas on õige taganttuul?
Lopa-lapa sulekuub.
Lipa-lapa lapaduu
tantsib rõõmsalt lapaduud.
Metskurvitsa marjakorv
Metskurvits metsakurvist
leidis marjulise korvi.
Kuid see pole keset kesa,
ei saa sinna teha pesa.
Saab vaid süüa marju ja
rohu sisse varjuda.
Pesakasti podcast
Puu otsas pesakast,
tüvi pikk on nagu mast.
Säutsub mitu linnulast -
linnulaulu podcast.
Ööbiku öötöö
Laudas tukub kana õrrel,
röövik nukub rohukõrrel.
Taevas kaunis tähevöö,
õhtul algab öötöö.
Kasel ööbik laksutab,
metsarahvas plaksutab.
Haigru haikud
Kas võiks haigur haigutada,
kala moodi maigutada?
Hallhaigur pole hai, kuid
paneb kirja mõned haikud.
Mis on haikud – kas sa tead?
Imekaunid luuleread.
Talvituv talvike
Oksal sulepallike,
kullakarva talvike.
Tuleb külla siisike
nokas lauluviisike.
Tule, tule talveke,
lenda, lenda talvike.
Enne sulepallike
pane kaela sallike.
Puntpaabukese kaabu
Hei, puntpaabuke,
kus on sinu kaabuke?
Tahaks teada kuna me
arvame, et punane.
Põhjalikum pilguheit
ütleb, punakas on kleit.
Tuli teade kuusikust -
linnu kaabu süsimust.
Puntpaabuke on leevikese rahvapärane nimi.
Tihase vilepill
Rasva-Antsul vilepill,
mängib rõõmsalt trill, trill, trill.
Siuhti säuhti sitsikleit,
toidupalli saab ta meilt.
Laulab kuni kurgus okas,
läbi talv ja kevad nokas.
Kõrvukräts ja öösorr
Kõrvukräts – uhuu,
kus on sinu pesapuu?
Külla tuleks öösorr,
läbi astuks väike porr.
„Tere!” ütles värbkakk,
sinitihane ja hakk.
Siis, kui kakku polnud kodus,
külalisi käis tal rodus.
Kodukakk ja kodukokk
Kööki lendas kodukakk,
ehmus väga kodukokk.
Pillas oma kokamütsi
suurde supipotti mütsti.
„Uhuu” teeb kodukakk.
„Ohoo” teeb kodukokk.
"Tere tore kodukakk!"
"Tere tore kodukokk!"
Roo-loorkull ja sookoll
Mis on lahti? Mis on lahti?
Roo-loorkull peab jahti.
Elab soos sookoll,
lendab soo-loorkull.
Mis on lahti? Mis on lahti?
Roo-loorkull peab jahti.
Lennukool
See kes kogub lennukiirust,
pole mingi superhiir just.
Põllu kohal hiireviu,
tuhisemas viuhti viu.
Roo-loorkulli pool
avatud on lennukool.
Rootsiitsitaja itsitab
Puhub kõva tuulehoog,
pilla-palla pilliroog.
Tuul see sasib kõrsi, kuid
seal ei ole kõrsikuid.
Keegi kuskil itsitab.
See on rootsiitsitaja.
Varblase varbad
Varblasel on varbad paljad,
värvukene jäta naljad.
Poriloigus pladistab,
siutsub, säutsub, vadistab.
Laps see vaatab kipras kulm,
äkki linnukesel külm?
Kargel sügishommikul
sulepall saab kummikud.
Tuttpüti supipott
Suppi keedab tuttpütt,
külla tuleb karuott.
Mesikäpp see maitses suppi,
ajas potikaane uppi.
„Leem see ongi liiga palav,”
teadis lobiseda kala.
Mis lind see on?
Silk-solk,
tilk-tolk,
siuts-säuts,
piuts-päuts,
tsirrdi-tsirr,
virrdi-virr.
Lindude keel
Sitsikleit, sitsikleit,
siit-siit-siit saab Riiga,
midli-madli-kudli-kadli,
kiri-küüt, kiri-küüt.
Siit-siit-siit sa ei saa
mitte üks pirrutikk,
siit-sirr, siit-sirr,
tiri-liri-lii,
ti-ti-ta, ti-ti-ta.
Laanepüü kodu
Tunnen tähti A ja Ü,
maalin sõna laanepüü.
Pärib isa sedamaid,
kus on linnu elupaik?
Tunneks isa rohkem tähti,
teaks et lindu laanes nähti.
Ohakalind
Kus või teda kohata?
Ikka seal, kus ohakad.
Tiglits, terlits, takjalind -
rahvasuu on hüüdnud sind.
Lenda, lenda värvilaik,
leia kaunis kodupaik.
Siidisaba õmbuskoda
Siuhti sauhti siidisaba
millest tehtud on su saba?
Kas ehk hõbedasest niidist,
või siis sulipehmest siidist?
Õmbluskojas usin töö
kestab kogu sügisöö.
Hästi sobivad ju söögiks
maitsvad pihlamarjanööbid.
Metsise mesi
Metsas elab metsis,
kas ta korjab mett siis?
Palun saage aru,
lind ei ole karu.
Hoiab puude varju,
ampsab rabamarju.
Mõtus
Metsis pole mingi kehvik,
sabaks on tal kaunis lehvik.
Algab rabaservas pulm,
punane on kuke kulm.
Aga mets ei ole laut,
ega kanaline skaut.
Rändlinnu maakaart
Mul on gloobus, maakaart,
uurin iga ilmakaart.
Kas on õiged koordinaadid,
selged igal linnul noodid?
Lenda, lenda rändlind,
ootan juba koju sind.
Turteltuvi mantel
Kluu kluu klukk, kluu kluu klukk,
see ei ole kiidukukk!
Vinkel, sirkel, mirtel,
tuvi hoovis turtel.
Pintsel, panter, hantel,
tuvil seljas mantel.
Turteltuvi räpp
Sünnipäev on turteltuvil,
külla tuli talle suvi,
kinkis marju mitut sorti,
maitses pidupäeva torti.
Räppis rõõmsalt turteltuvi,
sest et lind on tantsulõvi.
Turteltuvi tegi sääred
Siis kui viimaks algas suvi,
lendas külla turteltuvi.
Küsisin: „Kas kirju tõid?
Kas sa jutustada võid
võlumetsast, pikast rännust,
kõrgest kuusest, vanast kännust?
Lennust üle ilmaääre?“
Aga tuvi tegi sääred.
Jäälinnu uisud
Kas on lindu sedasorti,
kes võiks harrastada sporti?
Jõe ääres ootab mind
värviline jäälind.
Kindlalt nagu kala vees,
keksib väike kalamees.
Kui on jää ja talvetuisud,
lind las võtab minu uisud.
Jäälinnu jäälill
Igal linnul oma pill,
jäälinnul vilepill.
Talvel aknal trill ja krill
jäälinnu jäälill.
Kukulind ja laanekukk
Istub oksal laanekukk,
kuni peale tuleb tukk.
Küllap üles ajab sind
juba peagi kukulind.
Kuldnoka kuldkingad
Kevadpeol metsasalus
kuldnokk kõnnib paljajalu.
Vaatab hoolega ta ringi,
märkab murul kuldkingi.
Nüüd on kuldsed viisid nokas,
jalas kingad, kurgus okas.
LOODUS
Virmalised
Virmalisi virra vurra,
silmasime surra murra.
Põhjataevas sähvisid,
metsa kohal lehvisid.
Magama ma küll ei lähe!
Peidan tasku taevatähe.
Vilma virmalised
Oskab vanaema Vilma
ette ennustada ilma:
sajab lund või paistab päike,
tibab vihma, paugub äike.
Aga kaunid virmalised
maalis öösel Vilma ise.
Kukeseene ukulele
Metsatukas kukeseened,
harjutavad ukulelet.
Muusik see ei tuku – keele
alla viivad kukeseened.
Männiriisikas ja männiritsikas
Puu peal männiritsikas
siristab üht viisi, kas
puu all männiriisikas
kuuleb seda viisi? Kas
ei hakka igav tal,
kui ta kasvab puu all?
Männiritsikas on männil,
männiriisikas on pannil.
Pillirool on selgroogu
Puhub vali tuulehoog,
kõigub veidi pilliroog.
Kõrkjaist kostub krooks ja krooks,
seisab paigal pilliroog.
Pillirool on selgroogu
taltsutada tuulehoogu.
Eriline herilane
Looduses on väga tähtis iga putukas,
vahel lendab või siis ronib tore mutukas.
Eriline herilane pahaks küll ei pane,
kui me vahel teda nähes lausa plaksutame.
Mesilase musi
Summ summ,
mumm mumm,
mesilane pole tumm.
Lendab ringi lilleaasal
suured meekorvid kaasas.
Kaua igal õiel püsib,
võilillele teeb musi.
Lutikas ja latikas
Veidi kummaline näis,
kui üks kala seenel käis.
Aga luiskas lutikas,
metsas lustis latikas.
Oh, sa rumal satikas,
äkki nägid tatikat?
Metsalaulupidu
Pinisevad, virisevad,
tinisevad, pirisevad,
sumisevad, inisevad,
vuhisevad, vinisevad.
Sääskedel on laulupidu,
inimestel tantsupidu.
Koi kirbuturul
Täna täikat väisas täi,
turukott sai kaupa täis.
Kirbuturul kondas koi,
märkas täid ja hüüdis: „Oi!“
Lutikate kirbuturg
Kui on käes lõikuskuu,
lutikatel toimub suur
üle metsa kirbuturg.
Kaupa valib sookurg.
Ostab hõbelusika,
karjaaeda vasika.
Aga päris tasuta,
kirp saab uue kasuka.
Ärplev kärbes
Kärp ja kärbes kõike teavad,
laanes sõnasõda peavad.
Ärples kärbes, kärkis kärp,
kohtunikuks hakkas kirp.
Ämbliku ümbrik
Ämblik kirja kirjutab,
hoolsalt tähti harjutab.
Täis saab metsapostkast,
kui saab sinna kirjalast.
Kokku kaheksa (ei vähem!)
kirja täna teele läheb.
Lepatriinulumi
Väike lepatriinutüdruk ärkas talveunest,
hõõrus silmi, vaatas õue, ehmus valgest lumest.
Ajas talveunest üles lepatriinuema,
küsis: „Kas võib minna õue talve imetlema?“
Lepatriinuema kodus veidi ringi vaatas,
otsis välja kasuka ja soojad talvesaapad.
Kas võis olla või siis mitte, aga hiljem nähti,
ühe lumehelbe tiival väikest punast täppi.
Puuk ja puukuur
Metsas ukerdab üks puuk,
kas ta kukkus alla kuult?
Kes meist oleks näinud puuki,
kui ta veeres uperkuuti?
Puuk see luusis puukuuris,
kui ta puuriita uuris.
Konna kannapööre
Rabast, tiigist, metsast, soost
kostub aina krooks ja krooks,
sest et pole kahepaiksed
midagi nii väga vaiksed.
Väike konn teeb kannapöörde,
kui ta hüppab metsa äärde.
Konna kalossid
Öeldi vesiroosilossist
konnal jalas on kalossid.
Väike kulles kalamees
sulla-mulla jalad vees.
Kärnkonn on veidi tõre
kummikusse kargas kõre.
Rästiku rätik
Rästik Riina metsaköögis
valmis saavad maitsvad söögid.
Ahju juures kuivab rätik,
mille rästik ostis Lätist.
Rästiku raadio
Siristas üks linavästrik,
mätta peal on keras rästik.
Mõtles lind, kas kevadilm
pole päiksevõtuks külm?
Ütleb mitu kraadi on
ussil metsaraadio.
Boa potikud
Sosistasid rotid kuul,
maduussil botikud.
Džunglis boa vett ei pelga,
vihmamantli tõmbab selga.
Kilumeeter
Mõtleb õpilane Peeter -
kui pikk on üks meeter.
Kui on lühike siis senti-
meeter nimeks. Ent nii
asi veidi veider näib,
kas siis kilu jalgsi käib?
Valaskala linnuteel
Mere põhjas pole vist
ühtki luukere.
Allveelaeval lõbusalt
tuuker hüüab „Tere!“
Kui meri oleks kosmos kas
ujuks kosmonaut?
Valaskala linnuteel
seikleks nagu skaut.
Ssss...
Usse kohtan metsas harva,
igaüks on isekarva.
Nastik, rästik, vaskuss,
ssssssssssssss... uss.
Kasukaga uss
Teatab tähtsalt väike Juss:
„Lumel kasukaga uss.”
Talvine ju väljas ilm,
ilmselt ussil hakkas külm.
Poiss see hüppab lumme müts,
roomab vahva karvamüts.
Ussi pähe küll ei pane, -
see ju kevadkaruslane!
Vihmalaul
Tilk
tolk
silk
tilk
plärts
plirts
kraps
krips
lups
sulps.
Vihmalaul
Palju lapsi mahub
vihmavarju alla,
kui on õues sadu,
oavarrest kallab?
Isa vihmavarju
leian üles ikka,
hoidma seda palun
venda – suurt ja pikka.
Vihmavarju alla
lapsi mahub neli.
Rohkem poriloigus
müttab väikeveli.
Rõõmsas vihmasajus
hullab iga laps,
otsib vihmavarju
kodus taga paps.
Vihmapiisa vihmavari
Teatab tähtsalt väike Marju:
„Vihmapiisk sai vihmavarju!
Vihmasabin nüüd ei sega.
Piisk ei saa ju märjaks? Ega?“
Tuletael ja kännupess
Metsas köhib kännupess,
ootab sõpru külla,
naaberkaselt tuletael
lubas läbi tulla.
Juttu jätkub kauemaks
seenevanal kahel,
metsas ikka kohtuvad
kahe tüve vahel.
Kalad marjul
Väiksel kalal meel on morn,
tühi tema marjakorv.
Tahtis tulla marjamaale -
Lääne,- Võru,- Harjumaale.
Hiljem väitis ema Marju,
kala korjas kalamarju.
Omadega rabas
Vahel läheb meie pere
omadega rappa.
Kõige ees läheb ema,
vennas võtab sappa.
Selge see, et rabas pole
auto,- kõnni,- raudteed.
Astuda meil hoopis tuleb
mööda vana laudteed.
Rabalukad muiates
pilgutavad silmi.
Arvame, et oleme
keset loodusfilmi.
LILLED:
Krookuse hookus-pookus
Mullamutt, mullamutt
mul on sulle salajutt.
Äkki märkasid ka sina -
pistis mullast välja nina
imekaunis krookus.
On vast hookus-pookus!
Sinilill ja ülane
Trill, trill, trill, trill,
külla tuli sinilill.
Kooki tegi ülane
kohe kogu külale.
Ei neil lakka jutuhuvi
kuni kätte jõuab suvi.
Ülane
Harakale haraklill,
varesele külmalill,
lutikale lumelill,
varblasele valge lill.
Tärka kaunis ülane
rõõmuks meie külale.
Kullerkupu kübar
Metsas tukub kullerkupp,
kinni väike õienupp.
Aga millal on tal mahti
teha õiekene lahti?
Kannatlikult ootame,
võime ainult loota me.
Ega takka me ei sunni,
peame valvet terve tunni.
Meid siis sõber päike aitab,
õienuppu õrnalt paitab.
Lillekene kollane -
päiksekiirte kullane.
Kuke kullerkupud
Laudast plehku pani kukk,
istus metsas vait kui sukk.
Märkas kauneid kukeharju,
nokkis suuri kukemarju.
Leidis aasalt kuldsed nupud-
kuke oma kullekupud.
Päevalille öö
Ega päevalill öösiti ei maga,
vahel tukub ehk peenral maja taga.
Kesksuvel teeb õie päris lahti,
mesilastel on külla tulla mahti.
Öösel päevalill mõtleb hoopis muule,
öösel kaunis lill mõtleb hoopis kuule.
Pääsusilm ja pääsusaba
Lenda, lenda pääsuke -
vallatu ja vaba.
Kas on näha aasa peal
mõni pääsusaba?
Õitse, õitse lilleke
iluks ilmale,
pääsusilmal liblikas
kaunis silmale.
Konnakapsad
Varsakene ringi kalpsab,
kraavipervel konnakapsad.
Õied päiksekollased,
sulistavad kullesed.
Õitse, õitse varsakabi,
kevadel on sellest abi.
Annike ja kannike
Metsas kõnnib Annike,
sambla süles kannike.
Palub ema Annikest:
„Ära korja kannikest!
Lill jääb iluks ilmale,
rõõmuks sinu silmale.”
Käoraamat
Meie metsas pole kägu
üldse saamatu.
Kukub noka vahelt välja
terve raamatu.
Kägu pole kirjanik,
päris selge see,
tema raamatus on juttu
kaunist orhideest.
Orhidee
Niidul õitseb orhidee,
ei tea, millist sorti see?
Öeldi, et on käpaline,
aga käppi näha pole.
Ära nopi, ära talla,
kuulub looduskaitse alla!
Tuhat päikest
Tuhat päikest koduhoovis
kokku lugeda ma proovin.
Võililled kollased,
päikekiired kullased.
Üks ja kaks ja kolm ja neli,
lillepärga punub veli.
Põimib kimpu tuhat pai,
pärga kannab ema Mai.
MARJAD:
Ulakas murakas
Mossis, trossis, pire, tõre,
aias murelik on murel.
Mari pole kuu pealt,
kukkuda võib puu pealt.
Aga mättal murakas,
uljas on ja ulakas.
Kui sa juba kasvad rabas,
kukkumine sind ei taba.
Murelik murel
Murelik on meie murel,
välja tal ei tule tirel.
Ei ta taha tukkuda,
ega puu pealt kukkuda.
Asja uurib väike Ott:
valmis keedeti kompott.
Tikri TikTok
Mis sul on küll arus mari
kui sa oled karusmari?
Siiski, ilma karuta,
sa ei ole aruta.
Koduaia tikker rokib
marjakorvi Tiktokis.
Mustika müstika
Metsa lähen lustiga,
nopin mättalt mustika.
Helisevad kuusikus
kukeseene muusikud.
Kumiseb akustika -
mustikate müstika.
Lutikas mustikal
Lustlik lutikas
männikus mustikal.
Lustiga, lustiga
ronib ta mustikal.
Rõõmuga lustib ta
tihnikus tustib ta.
Imestab latikas:
„Küll on satikas!“
Maarika vaarikas
Aiast väike Maarika
leidis põõsalt vaarika.
„Proovi valget klaari ka,”
annab nõu Klaarika.
„Metsast leiad mustika,”
võtab sõna Kusti ka.
Marjarokk
Oma korvi tõsta
peenralt mustsõstar.
Ämbrissegi pista
punast värvi sõstar.
Kostab marjarokk,
tantsu vihub kokk,
maitseme nüüd koos,
kas on magus moos?
Karu karusmari
Mõmm mõmm,
jõmm jõmm,
meie aias karumõmm.
Ampsas peenralt maasikaid,
proovis maitsvaid vaarikaid.
Mesikäpp sa anna aru,
kas sööb karusmarja karu?
Merimaasikad
Kui lapsed lähevad randa,
siis vaikivad aiad ja majad,
siginat - saginat täis
saavad metsmaasikarajad.
Üks maasikatüdruk otsis
suvise punase kleidi,
võttis kaasa trikoo
ja ehtis end õitega veidi.
Hiilis lastega randa
ja ootas parajat hetke,
hüppas soojalt kivilt
pauhti merevette.
Merimaasika õisi
jäi hõljuma lainetevahtu,
suviste metsade lõhna
kasvama merirohtu.
Pots
Piu, pau,
pots, pots,
õunu kukub
hops, hops.
Suhu sups,
purki lups,
õunamaias
iga laps.
Mari marjad
Väike Mari veidi morn,
tühi tema marjakorv.
Kui ta metsarajal sammub,
korjab üles maitsvad mammud.
Seda ärge pange imeks,
Maril on ju Mari nimeks.
Marjadetektiiv
Nopin metsmaasika,
leian üles mustika,
panen suhu vaarika,
korjan maitsva muuluka,
napsan ühe muraka,
ampsan mättalt jõhvika.
Metsatukas või siis rabas,
marjadetektiivi tabad.