Vahetunni võimlemine
Ega terve vahetunni
istuma mind küll ei sunni.
Püüan klassist välja minna,
kõnnin siia, keksin sinna.
Lehvitan ja tõstan käe
siis kuu pinginaabrit näen.
Enne tundi ringi lippan
ja siis ühel jalal hüppan.
Telefonipaus
Õlaringe neli tükki
ja siis lisaks kolm kükki.
Käed ette, käed taha -
võimlemine ei tee paha!
Sulen oma silmalaud,
mul on telefonipaus.
Vaheaja vaheldus
Kas on õpilasel aega
oodatagi vaheaega?
Või ta nagu elurikkust
mõõdab vaheaja pikkust.
Õpilane olgu valvel
suvel, kevadel ja talvel.
Sügiselgi vahel just
vaheaeg toob vaheldust.
Mälupulk
Õpetaja, õpetaja,
ega ma ei kurda,
ülesandeid, kodutöid
teha küll ei karda.
Eile lahendada jäi
asju terve hulk,
aga kahjuks koju jäi
minu mälupulk.
Õiget vastust tahvli ees
täna ma ei tea,
kui saab kaasa mälupulk,
paraneb ka pea.
Kriidi vahetund
Tunni algul tahvli ees
murrab pead väikemees,
Tarkusest on pungil pea,
kas ta õiget vastust teab?
Numbreid kirjutaks või hulka,
aga pole kriidipulka.
Kriiti nähti silmad punnis
ringi jooksmas vahetunnis.
Ninjakriit
Hoidke prillid, hoidke piip,
klassiruumis ninjakriit.
Jalga lasi ruutjuur,
tahvli ees käib kung fu.
Vahel vahetunnis
Vahel ikka vahetunnis
midagi meil juhtub,
klassivend see sõbraga
koolimajas kohtub.
Märkas kaelkirjakut
minu klassiõde,
ahvi, ninasarvikut,
või see oli põder?!
Vahel ikka vahetunnis
andma pean ma aru,
miks on koolimajas meil
kümme mürakaru.
Mõtteid mõlgutan
Peale koolipäeva pikka,
mõtteid mõlgutan ma ikka.
Ega lõppe mõttetöö
ka kui kätte jõuab öö.
Ja, kui jalgu kõlgutan,
ikka mõtteid mõlgutan.
Kui ei viitsi enam mõelda,
võin ju midagi ka öelda.
Kassi klassijuhataja
Kassi klassijuhataja Miisu,
on üks väga tark kiisu.
Piu, pau, pots, pots,
kadus lõngakera ots.
Aga selle üles kiirelt
leidsid õpilased hiired.
Lõvi segab tundi
Siis kui algab koolitund,
kogu klass jääb vakka,
möirgab lõvi tahvli ees
lehvitades lakka.
Kõige suurem võrukael
kirjatähti uurib,
õpikusse lõvigi
oma nina puurib.
Pujään hüään
Tundi veidi hiljaks jään,
segas mind pujään hüään.
Pani pihta pinali,
lendasingi ninali.
Õpin tähti Ü ja Ä,
kangekaelselt kui pujään.
Õpiku talverõõm
Kooliõpik klassiruumist
kelgumäele pages,
talle järgi lippas laps,-
see, kes enne luges.
Kaunid lumehelbedki
tarkusest on tulvil,
sõidab lumelauaga
õpetaja Ulvi.
Õpiku talvevaheaeg
Vaheaega õpikud eriti ei oota,
enam pole õpilast koolipingis loota.
Aga vahel raamatki õppimisest viilib,
klassiruumist salaja kelgumäele hiilib.
Haarab suusakepid ja vigursõitu proovib,
veidi ringi keerutab uisuplatsil hoovis.
Peale talvepuhkust meil õppida on hea,
sest et kooliõpikuil puhanud on pea.
Talvekool
Koolikott läks kelgutama
õue kelgumäele,
laps ei jõudnud täppe panna
i-le ega ä-le.
Meie hoovis avatud
moodne talvekool,
sest et targakas saada võib
päris igal pool.
Talvel koolis
Ärge mulle pahaks pange,
tunnist hüppan lumehange.
Ootab õues kelgumägi,
kuni vahetund saab läbi.
Lumememmgi klassiruumis
nina õpikusse puurib.
Õpikute suveseiklus
Õpikutest peale koolilõppu
pole kuulda kippu ega kõppu.
Kas nad klassiruumis norutavad,
ajaviiteks laule jorutavad?
Aga äkki hoopis metsarajal,
kooliõpik lapsi taga ajab?
Ja kui nina raamatusse puurida,
saabki minust maadeuurija.
Kummitavad õpikud
Mida suvel teha võiks
kooliõpikud?
Lastel aasta jooksul kõik
selgeks õpitud!
Ringi kummitavad nad
tühjas koolimajas,
kuni jälle koolilaps
tarkust taga ajab.
Kooliõpik
Kooliõpik, kooliõpik
klassiruumis tukkus,
esimesel koolipäeval
kellakägu kukkus.
Kooliõpik, kooliõpik
koolikotti rutta,
õpilane sulle on
vana hea tuttav.
Ranitsa vaheaeg
Täna kooli ma ei lähe,
sest, et algas vaheaeg.
Kooliõpilasel tuleb
vahel võtta maha aeg.
Koolikottki lastetoas
varbad välja sirutab,
kingin talle kommi ja
annan moosipiruka.
Mammuti vaheaeg
Meie klassiruumi sammus
pikakarvaline mammut.
Ajas ümber koolipingi,
tammus müdistades ringi.
Tahvli ette istus maha,
tahab mammut või ei taha:
ammu läbi jääaeg,
algab koolivaheaeg.
Õppeveerand
Päevikus ma lehti keeran,
kuni läbi õppeveerand.
Kui saab aastast läbi pool,
edasi ju kestab kool.
Aga peatub vahel aeg,
kui on koolivaheaeg.
Kodune üleannetus
Kui sa oled tarkpea,
õppida on päris hea.
Aga ikka vahel ma
vastuses võin kahelda.
Ja saab tehtud kodutöö
enne veel kui saabub öö.
Sest, et üleannetu
vahel ülesanne ju.
Pikapäevarühm
Mõtleb õpilane Mikk,
päev on lühike või pikk?
Kui on lühike, siis parem
oleks jõuda kooli varem.
Pikapäevarühm meil ikka
aitab veeta päeva pikka.
Teadusring
Ei me riku ühtki seadust,
kui me koolis teeme teadust.
Katseklaasid mulisevad,
mullitavad, vulisevad.
Tööst ei väsi ega me?
Kõike kokku segame.
Imestunud veidi ema,
kui ma valmis tegin lima.
Koolikott ja tuulelohe
Kodutöö teeks ära kohe,
kuid mul kotis tuulelohe.
Ranits tõuseb lausa lendu,
kui ma märkan õpiindu.
Ja kui õpin koolitükke,
koolikott teeb nurgas kükke.
Kodutöö seiklus
Minu päevik tegi sääred,
kui ta kõõlus pingi äärel.
Ära kadus kodutöö,
otsisime kogu öö.
Kui ma mäletaks parooli,
logiks sisse e-kooli.
Aga koolitunni ajal
seikleb päevik koolimajas.
Kui ma õpin koolitükke,
päevik teeb ju võimlas kükke.
Küll ta vahetunni ajal
kinni püüab õpetaja.
Pinginaabri kink
Meie kenas klassiruumis
kõigile ju jagub ruumi.
Mahub ära õpetaja
tahvli ette tunni ajal.
Öelda tahan kokkuvõtteks:
ruumi kokkuhoiu mõttes
ühisvaraks koolipink -
pinginaabri tore kink.
Koolipink
Koolipink ei ole tühi,
õpilane pinki nühib.
Puidust plaadil salakiri,
joonistatud nipitiri.
Koolipink on aardelaegas,
peidab endas kooliaega.
Markus ja Margus
Meie klassi Margusel
pinginaabriks Markus,
kahe peale ajavad
pähe palju tarkust.
Nendel poistel nokib nupp,
pea on lausa paks.
Meeldib matemaatika,
üks pluss üks on kaks.
Markuse märkus
Ära maga tunnis Markus,
nõua parem taga tarkust.
Muidu olla võib kui ärkad,
päevikus sa märkust märkad.
Aga märkus parem kartku,
õpilasi vikse, tarku.
Koolivenna pärandus
See ei ole mingi aps -
pururikas koolilaps!
Palju kaalub koolikott?
Ranitsas on kullapott?
Raamatute virna siis
õpilane koju viib.
Tassib uhkelt varandust,
koolivenna pärandust.
Klassivennad
Teatan tähtsalt emale,
kümme last on temal veel.
Pangu parem valmis ennast,
külla tulid klassivennad.
Numbrijooga
Klassi jooksen suure hooga,
algab lõbus numbrijooga.
Õpetajalt saan ma kiita,
sest, et oskan arve liita.
Hiljem aga tahvli ees
rõõmsalt turiseisu teen.
Vahetunnis aru sain -
terves kehas terve vaim!
Viguriga viis
Põnevil on meie pere,
koju tuleb koolilaps,
enne veel kui ütleb tere,
juba uurib asja paps:
„Kas said õpetajalt kiita,
mis sa täna hindeks said?”
Poisil pole aega viita,
vastab tähtsalt sedamaid:
„Viiel taga mingi vigur.
Pole neli, pole kuus,
pole lohe, pole tigu,
ilmselt number uhiuus?”
Koduõpe
Kui ma kodus õpin siis
targaks saab ka ema,
uusi asju tahab ju
teada vahel tema.
Aga äkki isagi
tarkust taga ajab,
mõnikord ju temalgi
asju teada vaja.
Kui ma õpin kodus siis
targaks saan ma ise,
tegelikult õpib ka
vend ja õde pisem.
Kodune vahetund
Vahel õpin kodus ja
vahel õpin koolis,
õpilane igal pool
õppimisest hoolib.
Kui ma õpin kodus siis
ei või ohata,
vahetunnis koduses
tohib puhata.
Pahur koolikott
Tund ei alga, tund ei lõppe,
koolilaps on koduõppel.
Ranits nurgas toriseb,
tasakesi poriseb.
Aga ega, aga ega
ranits koolilast ei sega.
Siis kui kõik saab õpitud -
koolikotis õpikud.
Kollikott
Nagu ikka tunni ajal
koolis tarkust taga ajan.
Aga täna – ei saa sotti?
Keegi puges koolikotti.
Ranits veidi uriseb,
tasakesi põriseb,
lõriseb ja toriseb,
endamisi poriseb.
Kotil lahti läheb lukk,
terve klass on vait kui sukk.
Ausalt, ma ei lollita!
Kooliõpik kollitab.
Koolikoll
Kõlab lõbus koolikell,
meie klassi tuli koll,
rikkus ära kontrolltöö,
õppis selgeks Õ ja Ö.
Tegi ära kodutöö,
vahetunnis hüüdis „BÖÖ.“
Kollikell
Tundi kutsub kollikell,
läksid sassi O ja L.
Kes meist tunneb tähestikku,
aitab tähed lähestikku.
Ei jää me koolitunnita,
isegi kui kummitab!
Nutikoolikott
Mul saab tehtud koolitöö
enne veel, kui saabub öö.
Nii on homme tunni ajal
selge kõik mul mida vajan.
Või, kui vastust ma ei tea,
ranitsasse pistan pea.
Laps ei ole saamatu,
kui on ühes raamatud.
Ranits ja rula
Lapse ranits vurab rulal,
selle taga aga nöör,
kooli kiirustab ta kuna
tuleb teha kontrolltöö.
Astub klassi õpik pihus,
tunnis õpilane tark.
Numbrid sassi tema vihus
ajas hoopis rulapark.
Krokodill ja õpetaja
Loodusõpetuse tunnis
võeti õpik lahti,
krokodill see pani plehku
täna salamahti.
Koolipinki potsatas,
saba kinni kiilus,
endamisi pomises:
„Kus võiks olla Niilus?”
Õpetaja kutsus ta
kohe tahvli ette,
sealt ta sulpsas tagasi
õpikusse, vette.
Loomaaed pinalis
Siis kui algab koolitund,
ehmatades märkan,
pinali sees loomaaed
vaikselt ellu ärkab.
Äkki koolipingi peal
korda rikub tiiger,
sulpsatamas vallatult
tahvli ette viiger.
Õppimise vastu ma
tunnen ikka huvi,
kui ei segaks tundi üks
valjuhäälne lõvi.
Koolivärava jutud
Väikemees miks hilined?
Koolikell ju tiliseb!
Koolihoovis kisa-kära,
juttu puhub koolivärav.
Küll saab klassi tee leitud,
kui on koolikotis seiklus.
Koolibuss
Bussi ronib koolijüts,
seljas ranits, peas on müts.
Ütleb rõõmsal häälel „tere”
kogu meie koolipere.
„Vii mind koju koolibuss,”
palub pisikene Juss.
Tere tagataskus
Poisil kadus ära „tere”,
otsis kogu koolipere.
Kui ta klassiruumi astub,
õpetaja tuleb vastu.
Üldse pole mahti mõelda,
mida tervituseks öelda.
„Tere” leiab laps kust?
Otse tagataskust!
Lastevanemate koosolek
Täna jäeti peale tunde
meie vanemad.
Mida küll neil õpetajad
hindeks panevad?
Isa ja vist emagi
tundi ju ei sega.
Käitumises kahte nad
küll ei saa ju ega?!
Las nad veidi õpivad,
muidu jäävad lolliks,
terve õhtu kordavad
tunnikontrolliks.