Imevahvat kooliteed


Ei jää hätta ilmas laias,

kui sa käisid lasteaias.

Eile väike, täna suur,

soovin tiibadesse tuult.

Kõrget lendu, rõõmsat meelt,

imevahvat kooliteed!


Lasteaia lõpupidu


Lasteaia lõpupeol

ees on kaunid lipsud.

Lasteaia lõpupeol

selged uhked kniksud.


Eksimatult teiste seast

õpetaja leian,

korraks oma väikse käe

tema pihku peidan.


Tegelikult ikka ma

lasteaiast hoolin.

Aga saage aru - noh! -

minema pean kooli!


Lõpupeo võimlemine


Lasteaias kasvades targemaks ma sain,

selle eest nüüd endale tegin pika pai.

Lasteaia lõpupeol suurde saali vantsin,

selja sirgu ajan ja natukene tantsin.


Vaatan korraks üles ja vaatan korraks maha,

vaatan korraks ette ja vaatan korraks taha.

Naeratan ja lehvitan, hüüan: „Hei-hoo!

Jää hüvasti mu lasteaed! Tere-tere kool!“


Lasteaiaõu


Ronime ja kiigume,

hüppame ja liigume,

kaevame ja keerleme,

kükitame, veereme.

Mängime ja silkame,

mürame ja kilkame,

puhkame ja virgume,

nõnda suureks sirgume.


Lasteaia värav


Vabandust, mul pole aega,

enam tulla lasteaeda.

Olen suur ja kõike tean,

kooli minema nüüd pean.


Kuid ei lähe meelest ära

vahva lasteaia värav.

Vahel ikka katsun ma

sealtki läbi astuda.


Natukene suur


Hei lõbus lasteaed

kallis oled mulle,

lasteaia õpetaja

palju tänu sulle.


Hei mänguväljak ja

vahva rühmaruum,

praegu juba olen ma

natukene suur.


Hei lasteaia tee

koolimajja vii,

koolilaste asjad ju

käivad lihtsalt nii!


Lasteaia õis


Mina väike taim,

sina oled aed.

Siin ma suureks sain,

nüüd on minu aeg

lahti teha õis.


Lasteaia sõber


Tere, minu sõber hea!

Sind ma nimepidi tean.

Nii sind leian ilmast laiast,

parim sõber lasteaiast.


Kui isad tulevad järele


Kui isad tulevad järele

lastele lasteaeda,

autod muutuvad tõllaks,

kõnnime võluaeda.


Koduteel kohata võime

vaprat rüütlit või lohet,

tänaval katustetipud

muutuvad lossideks kohe.


Kui isad tulevad järele,

kannavad põngerjaid õlul,

rühmaruumist veel viipab

järgi üks muhelev võlur.



Lasteaiaõpetaja


Meie rühma õpetaja

kooli kaasa tulgu,

teda tunnen ammu ja

minu sõbraks olgu.


Veidi kauaks jäänud ju

on ta lasteaeda,

äkki tahaks ise ka

koolimaja kaeda.


Kui saa septembris siis

tulgu või oktoobriks.

Arvan, et ta hakata

võiks mu pinginaabriks.


Lasteaiast kooli


Jää hüvasti mu lasteaed,

siin on minu kodu.

Jää hüvasti! Kõik lapsed: „Ae!“

Sõpru on mul sadu.


Jää hüvasti mu  rühmaruum,

armas õpetaja.

Palun mõista – olen suur.

Kooli minna vaja!



Hüvasti lasteaed


Täna veidi tühi on

lasteaiamaja,

lapsi (kokku tuhat)

oleks siia vaja.


Lõpupeol ma kingiks sain

joonistuste mapi,

päranduseks jätsin sul

riidehoiukapi.


Kui sa hoovis jalutad,

kiika meie onni,

kingituseks nopi sealt

kastaneid ja konni.


Hüvasti mu lasteaed.

Nüüd ma kasvan suureks.

Sind ma ikka meeles pean -

siin on minu juured.


Meie rühma poisid


Meie rühma poisid

juba tähti teavad.

Meie rühma poisid

numbreid meeles peavad.


Meie rühma poistel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma poisid


Meie rühma poisid

automarke teavad,

meie rühma poisid

spordist lugu peavad.


Meie rühma poistel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma tüdrukud


Meie rühma tüdrukud

mitut salmi teavad,

meie rühma tüdrukud

hästi viisi peavad.


Meie rühma tüdrukutel

selge kõik mis vaja.

Hei hopsti, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma tüdrukud


Meie rühma tüdrukud

putukaid ei karda,

meie rühma tüdrukud

asjata ei kurda.


Meie rühma tüdrukutel

selge kõik mis vaja.

Hei hopsti, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma lapsed


Meie rühma lapsed

tatraputru söövad,

meie rühma lapsed

rattatrikke teevad.


Meie rühma lastel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma lapsed


Meie rühma lapsi

nimepidi tean.

Meie rühma lapsi

ikka meeles pean.


Meie rühma lastel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Lasteaiapere


Lasteaiaõpetaja armas oled minule,

esimesed lilleõied kingin ikka sinule.

Mina olen väike pung, sina oled puu,

kahekesi kasvades olen peagi suur.

Mulle väga tähtis on lasteaiapere,

kui me linnas kohtume, ütlen ikka "tere".


Suur tänu sulle


Lasteaiaõpetaja

suur tänu sulle.

Oled ikka alati

heaks sõbraks mulle.“


Kallis lasteaialaps,

sina, sina just!

Mulle ikka meelde jääb

sinu mängulust.“


Tore, lahe lasteaed

oled ikka meeles,

aga praegu astun ma

juba kooliteele.“


Kooliküps õun


Meie aia õunapuul

suvel kibekiire,

kinni püüdma peab ta

iga päiksekiire.


Saada punapõskseks

soovib väike ubin,

ema moosipurki

imehästi sobib.


Kui on käes september

ubin päris küps,

mütsi sisse püüab

õuna koolilaps.


Hei, hei lasteaed!


Hei, hei lasteaed,

palju tänu sulle,

et sa ikka alati

olid sõbraks mulle.


Hei, hei lasteaed

kasvasid mul tiivad,

praegu veidi eemale

need mind lendu viivad.


Olen üsna põnevil,

mis siin salata,

sest et juba üsna pea

kool võib alata.


Lasteaia koolilaps


Lasteaia lõpupeole

kutsun oma pere.

Ehk nad koolilapsele

tahaks öelda „tere!”


Lasteaias kasvult ma

olin veidi pisem,

meie pere koolilast

tutvustaksin ise.


Küllap ikka kodused

tunnevad mu ära,

eemal juba lõbusalt

viipab koolivärav.


Lasteaiatee


Olen juba päris suur!

Päris selge see.

Ema arvab veidi muud.

Küll ta muudab meelt.


Lasteaeda ise ma

ammu oskan minna.

Siis kui olin pisem ma

jõudsin ikka sinna.


Minu lasteaiateest

iga samm on tuttav.

Ei te peata väikemeest

kui ta mööda ruttab.


Vahel kaasa võtan vaid

isa või siis ema,

kõndimise selgeks said

minu kõrval nemad.


Kollilaat


Koolilaadal luusib koll,

ta on tark, mitte loll.

Ostab mõned vihikud,

koolikoti, pihiku.

Tal on tuju ülemeelik,

sest et koll on koolieelik.


Näitus lasteaias


Täna meisterdamistunnis

saime valmis putuka,

emad õhtul oodatud

näitusega tutvuma.


Külastavad isadki

meile ei jää jalgu,

neile uhkelt näitame

mardikate jalgu.


Piletit ei küsi me,

rahakott jääb koju,

kaasa võtta palume

hoopis hea tuju.


Väike puu ja rändur kuu


Kelleks hakkab väike puu,

kui ta kasvab suureks?

Punapõskseks õunapuuks

koduaia juures?


Mõtles, mõtles väike puu:

kui mul poleks juuri,

kas siis lennata ma võiks,

tähtedeni, kuuni?


Öösel proovis väike puu,

koduaiast minna,

välja salamisi

suurde puudelinna.


Aga juurtejalad

väikselt puult ei küsi,

hoopis vaatavad

et puuke aias püsib.


Pärast kaua nuttis,

aias väike puu,

teda lohutama

tuli rändur kuu.


Rääkis puule kaua

oma rännuteedest,

nii et puul läks hoopis

rändamine meelest.


Aias õnnelikult

seisab väike puu,

teab et õhtul tuleb,

tema sõber kuu.