laupäev, 8. aprill 2023

Ülle Kütseni lasteluuletuste lugemiseks vajuta siia

KUU LUULETUSED: 


EMAKEELEPÄEV


Emme musi


Minu emakeel

nagu memme musi,

nagu emme peos

minu väike käsi.


Minu emakeel

nagu emme musi,

laps emakeelest,

kunagi ei väsi.


Emakeel


Oma emakeelt räägin emmega,

oma emakeelt räägin memmega,

oma emakeelt räägin mõmmiga,

oma emakeelt räägin rõõmuga.


Tähemaias


Kõlab kaunis emakeel

koolis, kodus, lasteaias,

mängunurgas, koduteel

ja ka maailmas laias.

Uusi sõnu õpin veel,

olen lausa tähemaias.


Kuidas kõlab emakeel?


Kuidas maitseb emakeel?

Nuputame üheskoos.

Oleme vist ühte meelt -

nagu vanaema moos.


Kuidas lõhnab emakeel?

Ei meil teki tüli.

Oleme kõik ühte meelt-

nagu ema süli.


Kuidas kõlab emakeel?

Kas sa arvad ära?

Oma emakeele

tunnen kohe ära.


Eesti keel


Pööriöö ja kirivöö,

härmatis ja kirmetis,

jäääär ja Sõrve säär.

Aga arvatagi võis -

lõpus sõnajalaõis.


KEVAD


Kevadvõimlemine


Hüppan üles nagu konn,

kevad kätte jõudnud on.

Teen ühe pearingi,

päike veereb taevas ringi.


Sätin kõrvale ma käed,

kohe kuldnokka näed.

Panen kerasse ma käed,

väikest linnupesa näed.


Puutun korraks käega nina,

lillelõhna tunnen mina.

Ja siis ajan selja sirgu,

karu talveunest virgub.


Oma sõrmi liigutan,

pajutibud kiiguvad.

Kevadõhku hingan sõõmu,

naeratan ja olen rõõmus.


Kevadkuu


Õitseb lumikelluke,

väike kevadlilleke.

Kuldnokk laulab pesapuul,

kätte jõudnud kevadkuu.


Kevad


Kevad lõõritab, laksutab, sidistab,

vilistab, kudrutab, sillerdab, vidistab,

trillerdab, kluugutab, huikab, siutsub,

toksib, siristab, prääksub ja säutsub.

Äkki lõppu veel öelda passiks:

vahel kevadel kräunuvad kassid. 


Kevad


Päike paistab, lumi sulab,

kuldnokk laulab, vesi vulab.

Haned, luiged tulge koju,

tooge kaasa hea tuju!



NB! Rohkem luuletusi kõikide teemade kohta allpool blogis.



Eesti Raamatu Aasta 2025


Raamatuvõimlemine


Ajan laiali ma käed,

lahtist raamatut sa näed.

Kui on tehtud üks kükk,

läbi loetud peatükk.


Sirutan ja pead pööran,

lehti edasi nüüd keeran.

Raamat läbi, kinni plaks!

Lugedes saab targemaks.


Lugemislust ja lugemispisik


Lugemislust, lugemislust -

vahel sa tuled ei tea kust.

Ikka rõõmust pakatad,

tulles kõiki nakatad.


Lugemispisik, lugemispisik -

oled väga tähtis isik.

Sest et ammu meie peres

lugemine lausa veres. 


Raamatukogu retsept


Sada vahvat raamatut

segada lugemislustiga,

lisada tosin tarkusetera

ja tuhat seiklust.

Juurde miljon lugemisampsu.


NB! Rohkem luuletusi lugemise ja raamatute kohta allpool blogis.




LASTEAED. 


LASTEAIA LÕPETAMINE


Lasteaia lõpupidu


Lasteaia lõpupeol

ees on kaunid lipsud.

Lasteaia lõpupeol

selged uhked kniksud.


Eksimatult teiste seast

õpetaja leian,

korraks oma väikse käe

tema pihku peidan.


Tegelikult ikka ma

lasteaiast hoolin.

Aga saage aru - noh! -

minema pean kooli!


Lõpupeo võimlemine


Lasteaias kasvades targemaks ma sain,

selle eest nüüd endale tegin pika pai.

Lasteaia lõpupeol suurde saali vantsin,

selja sirgu ajan ja natukene tantsin.


Vaatan korraks üles ja vaatan korraks maha,

vaatan korraks ette ja vaatan korraks taha.

Naeratan ja lehvitan, hüüan: „Hei-hoo!

Jää hüvasti mu lasteaed! Tere-tere kool!“


Lasteaiaõu


Ronime ja kiigume,

hüppame ja liigume,

kaevame ja keerleme,

kükitame, veereme.

Mängime ja silkame,

mürame ja kilkame,

puhkame ja virgume,

nõnda suureks sirgume.


Lasteaia värav


Vabandust, mul pole aega,

enam tulla lasteaeda.

Olen suur ja kõike tean,

kooli minema nüüd pean.


Kuid ei lähe meelest ära

vahva lasteaia värav.

Vahel ikka katsun ma

sealtki läbi astuda.


Natukene suur


Hei lõbus lasteaed

kallis oled mulle,

lasteaia õpetaja

palju tänu sulle.


Hei mänguväljak ja

vahva rühmaruum,

praegu juba olen ma

natukene suur.


Hei lasteaia tee

koolimajja vii,

koolilaste asjad ju

käivad lihtsalt nii!


Lasteaia õis


Mina väike taim,

sina oled aed.

Siin ma suureks sain,

nüüd on minu aeg

lahti teha õis.


Lasteaia sõber


Tere, minu sõber hea!

Sind ma nimepidi tean.

Nii sind leian ilmast laiast,

parim sõber lasteaiast.


Kui isad tulevad järele


Kui isad tulevad järele

lastele lasteaeda,

autod muutuvad tõllaks,

kõnnime võluaeda.


Koduteel kohata võime

vaprat rüütlit või lohet,

tänaval katustetipud

muutuvad lossideks kohe.


Kui isad tulevad järele,

kannavad põngerjaid õlul,

rühmaruumist veel viipab

järgi üks muhelev võlur.



Lasteaiaõpetaja


Meie rühma õpetaja

kooli kaasa tulgu,

teda tunnen ammu ja

minu sõbraks olgu.


Veidi kauaks jäänud ju

on ta lasteaeda,

äkki tahaks ise ka

koolimaja kaeda.


Kui saa septembris siis

tulgu või oktoobriks.

Arvan, et ta hakata

võiks mu pinginaabriks.


Lasteaiast kooli


Jää hüvasti mu lasteaed,

siin on minu kodu.

Jää hüvasti! Kõik lapsed: „Ae!“

Sõpru on mul sadu.


Jää hüvasti mu  rühmaruum,

armas õpetaja.

Palun mõista – olen suur.

Kooli minna vaja!



Hüvasti lasteaed


Täna veidi tühi on

lasteaiamaja,

lapsi (kokku tuhat)

oleks siia vaja.


Lõpupeol ma kingiks sain

joonistustemapi,

päranduseks jätsin sul

riidehoiukapi.


Kui sa hoovis jalutad,

kiika meie onni,

kingituseks nopi sealt

kastaneid ja konni.


Hüvasti mu lasteaed.

Nüüd ma kasvan suureks.

Sind ma ikka meeles pean -

siin on minu juured.


Meie rühma poisid


Meie rühma poisid

juba tähti teavad.

Meie rühma poisid

numbreid meeles peavad.


Meie rühma poistel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma poisid


Meie rühma poisid

automarke teavad,

meie rühma poisid

spordist lugu peavad.


Meie rühma poistel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma tüdrukud


Meie rühma tüdrukud

mitut salmi teavad,

meie rühma tüdrukud

hästi viisi peavad.


Meie rühma tüdrukutel

selge kõik mis vaja.

Hei hopsti, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma tüdrukud


Meie rühma tüdrukud

putukaid ei karda,

meie rühma tüdrukud

asjata ei kurda.


Meie rühma tüdrukutel

selge kõik mis vaja.

Hei hopsti, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma lapsed


Meie rühma lapsed

tatraputru söövad,

meie rühma lapsed

rattatrikke teevad.


Meie rühma lastel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Meie rühma lapsed


Meie rühma lapsi

nimepidi tean.

Meie rühma lapsi

ikka meeles pean.


Meie rühma lastel

selge kõik mis vaja.

Ahoi, lasteaed!

Tere, koolimaja!


Lasteaiapere


Lasteaiaõpetaja armas oled minule,

esimesed lilleõied kingin ikka sinule.

Mina olen väike pung, sina oled puu,

kahekesi kasvades olen peagi suur.

Mulle väga tähtis on lasteaiapere,

kui me linnas kohtume, ütlen ikka "tere".


Suur tänu sulle


„Lasteaiaõpetaja

suur tänu sulle.

Oled ikka alati

heaks sõbraks mulle.“


„Kallis lasteaialaps,

sina, sina just!

Mulle ikka meelde jääb

sinu mängulust.“


„Tore, lahe lasteaed

oled ikka meeles,

aga praegu astun ma

juba kooliteele.“


Kooliküps õun


Meie aia õunapuul

suvel kibekiire,

kinni püüdma peab ta

iga päiksekiire.


Saada punapõskseks

soovib väike ubin,

ema moosipurki

imehästi sobib.


Kui on käes september

ubin päris küps,

mütsi sisse püüab

õuna koolilaps.


Hei, hei lasteaed!


Hei, hei lasteaed,

palju tänu sulle,

et sa ikka alati

olid sõbraks mulle.


Hei, hei lasteaed

kasvasid mul tiivad,

praegu veidi eemale

need mind lendu viivad.


Olen üsna põnevil,

mis siin salata,

sest et juba üsna pea

kool võib alata.


Lasteaia koolilaps


Lasteaia lõpupeole

kutsun oma pere.

Ehk nad koolilapsele

tahaks öelda „tere!”


Lasteaias kasvult ma

olin veidi pisem,

meie pere koolilast

tutvustaksin ise.


Küllap ikka kodused

tunnevad mu ära,

eemal juba lõbusalt

viipab koolivärav.


Mõmmi läheb lasteaeda


Täna lasteaiarühmas

kõigil tuju ülev,

külla tulnud kaisukaru

magab põnni süles.


Las ta veidi tudub veel,

küllap peagi ärkab,

naerusuiseid mudilasi

enda ümber märkab.


Jookseme ja mängime,

hiljem lähme õue,

kaisukaru peitis end

väikse Miku põue.


Karusellil kihutas,

liumäelgi lustis.

Mõmmi äkki kadunud,

otsime nüüd kust? Siis


karu üles leidsime

sealt, kus liivakast.

Kaisukaru loodud on

lohutama last.



Pardimamma lasteaed


Pardimammal pole aega,

ta viib poegi lasteaeda.

Sõim on koduaia tiigil,

püsti tutid, suleviigid.

Joondu! Valvel! Vutt, vutt, vutt,

õpetajaks sarvikpütt.


Uus lasteaialaps


Juba eemalt viipab

lasteaiamaja,

Kuulsin: ühte last

oleks juurde vaja.


„Võin ju külla tulla,”

tasakesi ühman,

ema viibki mind

lasteaiarühma.


Terve pika päeva

õpin, räägin, mängin,

ainult lõuna ajal

tukastame sängis.


Homme jälle näen

lasteaiamaja,

saan nüüd aru miks

lapsi juurde vaja.



Lasteaiatee


Olen juba päris suur!

Päris selge see.

Ema arvab veidi muud.

Küll ta muudab meelt.


Lasteaeda ise ma

ammu oskan minna.

Siis kui olin pisem ma

jõudsin ikka sinna.


Minu lasteaiateest

iga samm on tuttav.

Ei te peata väikemeest

kui ta mööda ruttab.


Vahel kaasa võtan vaid

isa või siis ema,

kõndimise selgeks said

minu kõrval nemad.


Kollilaat


Koolilaadal luusib koll,

ta on tark, mitte loll.

Ostab mõned vihikud,

koolikoti, pihiku.

Tal on tuju ülemeelik,

sest et koll on koolieelik.


Näitus lasteaias


Täna meisterdamistunnis

saime valmis putuka,

emad õhtul oodatud

näitusega tutvuma.


Külastavad isadki

meile ei jää jalgu,

neile uhkelt näitame

mardikate jalgu.


Piletit ei küsi me,

rahakott jääb koju,

kaasa võtta palume

hoopis hea tuju.


Väike puu ja rändur kuu


Kelleks hakkab väike puu,

kui ta kasvab suureks?

Punapõskseks õunapuuks

koduaia juures?


Mõtles, mõtles väike puu:

kui mul poleks juuri,

kas siis lennata ma võiks,

tähtedeni, kuuni?


Öösel proovis väike puu,

koduaiast minna,

välja salamisi

suurde puudelinna.


Aga juurtejalad

väikselt puult ei küsi,

hoopis vaatavad

et puuke aias püsib.


Pärast kaua nuttis,

aias väike puu,

teda lohutama

tuli rändur kuu.


Rääkis puule kaua

oma rännuteedest,

nii et puul läks hoopis

rändamine meelest.


Aias õnnelikult

seisab väike puu,

teab et õhtul tuleb,

tema sõber kuu.


Sada last


Täna meie lasteaias

Eesti riigi sünnipäev,

rühmaruumis, mänguaias

põnne nuputamas näed.


Tuleks targalt välja mõelda,

mida kingituseks vaja,

kaunid sõnad mida öelda

selle kauni päeva ajal.


Liivakasti koosolek

jõudis selgusele vast:

Eestile meil kahju pole

anda kingiks sada last.


Kaisudinosaurus


Täna lasteaeda tuua

tuli mõni mänguasi:

karu, nukk, ralliauto,

lennuk, laev või uhke masin.


Minul kaasas dinosaurus,

siis kui saabub lõunatund,

dinosaurus nukuvoodis

näeb jääajast und.



LUULEVÕIMLEMINE


Aabitsa võimlemine


Jalad harki hüppan ma,

kokku tulebki ju A.

Ja siis ühekorra veel

täpselt sedasama teen.

B ma õhku kirjutan,

nõnda tähti harjutan.

Seisan sirgelt ihhii,

olen ise täht I.

Laiali siis ajan käed,

praegu T-tähte näed.

Kuidas kirjutada S?

Oskab mulle öelda kes?


Raamatuvõimlemine


Ajan laiali ma käed,

lahtist raamatut sa näed.

Kui on tehtud üks kükk,

läbi loetud peatükk.

Sirutan ja pead pööran,

lehti edasi nüüd keeran.

Raamat läbi, kinni plaks!

Lugedes saab targemaks.


Vahetunni võimlemine


Ega terve vahetunni

istuma mind küll ei sunni.

Püüan klassist välja minna,

kõnnin siia, keksin sinna.


Lehvitan ja tõstan käe

siis kuu pinginaabrit näen.

Enne tundi ringi lippan

ja siis ühel jalal hüppan.



Üle Eesti võimlema


Ringutame Virumaal,

kükitame Võrumaal,

harki-kokku Harjumaal,

hüppa üles Saaremaal.


Lehvitame Raplamaal,

painutame Tartumaal,

kummardame Pärnumaal,

naeratame Läänemaal.



Telefonipaus


Õlaringe neli tükki

ja siis lisaks kolm kükki.

Käed ette, käed taha -

võimlemine ei tee paha!

Sulen oma silmalaud,

mul on telefonipaus.


Sõbrapäeva võimlemine


Kui ma oma sõpra näen,

lehvitades tõstan käe.

Rõõmust korraks üles hüppan

ja siis sõbra juurde lippan.


Ümber sõbra keerutan,

ümber sõbra tiirutan.

Ja siis ilma vaevata

sõbrale ma naeratan.


Jõuluvõimlemine


Ei niisama pikuta,

võimlen päkapikuga.

Käed ette, käed taha,

vaatan üles, vaatan maha.


Õlaringe neli tükki

ja siis ruttu kolm kükki.

Pärast päkapikuga

natukene pikutan.


Päkapiku pai

(koos liigutustega)


Pane kolmnurkseks käed,

päkapiku mütsi näed.


Pane ümmarguseks käed,

vahvat mütsitutti näed.


Veidi ühel kohal tammu,

laste juurde sean nüüd sammud.


Tõsta silme ette käed.

Kus on suss? Kas sa näed?


Päkapikule teen pai,

üllatuse kätte sain.


Emadepäeva võimlemine


Tõsta üles vasak käsi,

nüüd tõsta parem,

jäta meelde, jäta meelde,

kumb see oli varem!


Kõnni ringi, kõnni ringi,

leia üles ema,

pane ruttu, pane ruttu

käed ümber tema.


Isadepäeva võimlemine


Seisan sirgelt nagu I,

ulatungi isani.

Olen kõveras kui uss,

mul on juba selge S.

Jalad harki hüppan A,

võimlen koos isaga.


Lõpupeo võimlemine


Lasteaias kasvades targemaks ma sain,

selle eest nüüd endale tegin pika pai.

Lasteaia lõpupeol suurde saali vantsin,

selja sirgu ajan ja natukene tantsin.


Vaatan korraks üles ja vaatan korraks maha,

vaatan korraks ette ja vaatan korraks taha.

Naeratan ja lehvitan, hüüan: „Hei-hoo!

Jää hüvasti mu lasteaed! Tere-tere kool!“


Koolilõpu võimlemine


Tõusen püsti koolipingist

ja teen mõned õlaringid.

Ringutan ja haigutan,

kala moodi maigutan.


Ujun konna mererannas,

harki-kokku, kand ja varvas.

Hingan sisse pika sõõmu,

naeratan ja olen rõõmus.


Kevadvõimlemine


Hüppan üles nagu konn,

kevad kätte jõudnud on.

Teen ühe pearingi,

päike veereb taevas ringi.


Sätin kõrvale ma käed,

ühte rändlindu näed.

Panen kerasse ma käed,

väikest linnupesa näed.


Puutun korraks käega nina,

lillelõhna tunnen mina.

Ja siis ajan selja sirgu,

karu talveunest virgub.


Oma sõrmi liigutan,

pajutibud kiiguvad.

Kevadõhku hingan sõõmu,

naeratan ja olen rõõmus.


Sügisvõimlemine


Tõstan üles-alla käed,

lehti langemas sa näed.


Tõstan üles-alla käed,

vihmasadu nüüd sa näed.


Tõstan kolmnurgaks käed,

linnuparvi taevas näed.


Hüppan üles, hüppan alla,

plartsti poriloigus tallan.


Talivõimlemine


Tõstan üles-alla käed,

lumi langeb, kas sa näed?


Kokku kolm puusaringi,

lumememm käib hoovis ringi.


Hüppan üles, hüppan alla,

sõidan kelgul mäest alla.


Samm ette, teine veel,

suusatan nüüd metsateel


Lõpuks ajan selja sirgu,

talvel õues ikka virgun.



EMADEPÄEV


Emadepäeva võimlemine


Tõsta üles vasak käsi,

nüüd tõsta parem,

jäta meelde, jäta meelde,

kumb see oli varem!


Kõnni ringi, kõnni ringi,

leia üles ema,

pane ruttu, pane ruttu

käed ümber tema.


Emadest ja emadele


Täna sulle oma emast

tahan jutustada,

teda tasub alati

veidi tutvustada.


Kui ma pikalt lobisen,

tuleb aduda,

kõige tähtsam minna võib

hoopis kaduma.


Emadest ja emadele

tuleb ikka mõelda,

sõnu kõige kaunemaid

talle tahan öelda.


Emadepäev lasteaias


Meie rühma tüdrukud

mitut salmi teavad,

meie rühma poisid

hästi viisi peavad.


Kõige ilusamad

meie rühma emad,

lasteaeda peole

kutsutud on nemad!


Emadepäeva kook


Sadu rõõmurosinaid,

kallistusi tosinaid,

kaunistuseks pika pai -

uhke koogi valmis sain.

Peale maalin sõnad head:

ema ikka meeles pean.


Emadepäeva meelespea


Lilled, tort, kalli, musi,

palju rõõmsaid üllatusi.

Ise meisterdatud kink,

imekaunis lillekimp.


Ei soovida või enam ma,

kui olla koos emaga.

Emadele rõõmu toob

iga hea ja siiras soov.


Emadepäeva nimekiri


Emaga kiikuda,

emaga liikuda,

emaga kokata,

emaga hüpata,

emaga lugeda,

emaga logelda.


Emmega koos


Emme pannkook,

mina olen moos.

Maitseme me väga

hästi üheskoos.


Emadepäeva tants


Kuidas üllatada ema?

Mis ma oskan kosta.

Äkki talle kingituseks

midagi võiks osta?


Tegelikult ma ei tea

mida ema tahaks,

äkki talle anda võiks

veidi taskuraha?


Ah, ei hakka praegu ma

poodi vantsima,

äkki hoopis ema ma

kutsun tantsima.


Emaga ma keerutan

ringi koduhoovis,

kaunist päeva kõigile

emadele soovin!


Emadepäeva pats


Emal peas on kalasaba -

kaunis, vallatu ja vaba.

Sest, et arvas väike Ats,

kingituseks sobib pats.

Hiljem selgus kogu tõde,

soengu tegi vanem õde.


Emadepäeva patsid


Hopsti, potsti, patsti,

emal kenad patsid.

Tehti luulesalmis

kena palmik valmis.

Piu, pau, palle

lilleõied talle.


Emad


Emaema, vanaema,

mamma, vanavanaema,

emme, esiema, emps,

memm, kasuema, mamps.

Meelest küll ei lähe nemad,

kõige kallimad on emad!


Kui emad tulevad järele


Kui emad tulevad järele

lastele lasteaeda,

punume lillepärgi,

kõnnime võluaeda.


Ootavad rühmaruumis

draakonid, printsid ja lohed,

mõni on lubanud panna

riidesse ennast kohe.


Ootavad kannatlikult

kuningannad ja emad,

kunagi lasteaias

käisid ilmselt ka nemad.


Emadepäeva kroon


Emale võib kinkida

kaardi, tordi, lilli,

emale võib mängida

mõnda vahvat pilli.


Täna kuningannal on

lossis tantsuproov,

üllatuseks minu poolt

valmis kaunis kroon.


Emadepäeva kimp


Kümme sinilille,

neli nurmenukku,

üheksa ülast,

mitusada meelespead.

Imetle koos emaga. 



Emadepäeva laul


Kõik maailma noodid

korjasin kokku sala,

et saaks emale valmis

kaunis muusikapala.


Kogu maailma lauljad

kutsusin meie koju,

et võiks emal sel päeval

olla rõõmus tuju.


Mõned tulla ei saanud.

Õnnelik lõpp sel lool:

emadepäeval ikka

laulame emaga koos.


Emadepäeva tähestik


Emale ju oleks kena

leida kingiks kauneim sõna.

Millised on õiged tähed?

On neid palju või siis vähe?


Panen tähed lähestikku,

kingin talle tähestiku.

Et saaks asjast aru tema,

joonin alla sõna EMA.


Lilled emale


Parki lilli imetlema

võtan kaasa oma ema.

Sinililled, meelespead

oleks kimpu väga head.


Ei korja lilli kaasa me,

jätame nad aasale.

Nagu arvatagi võis -

emale jääb iga õis!


Emadepäeva retsept


Neli naeratust,

kümme kallistust,

pikk pai

segada heade soovidega.

Kinkida kõige kallimale!


Pai emale


Praegu pean ma aduma -

luuletus läks kaduma.

Aga ega meelt ma heida,

püüan sõnad üles leida.

Kuni salmi valmis sain,

emale ma tegin pai.


Emadepäeva lennumasin


Vahel ikka emalgi

veidi kiire hakkab,

kuid ta emaks olemast

sellest küll ei lakka.


Kingituseks talle teen

lennumasina,

kui ta siiski liialt peaks

ära väsima.


Juba õhku tõusebki

lennuõhupall,

püüa, püüa kinni meid,

võis siis oota all.


Lilled emale


Lilli on ju mitu tuhat,

otsin aiast, metsast, luhalt.

Aga meelt ma küll ei heida,

püüan õige üles leida.


Lilled inetud on harva,

igaüks on isekarva.

Alustades õest ja vennast

pakun lilleõieks ennast.


Kõige parem


Kuidas kirjeldada ema?

See ei ole raske.

Aga siiski natuke

palun mõelda laske.


Aga tuleb välja et

hiljem või siis varem -

minu ema alati

kõigist kõige parem.


Emadepäeva gloobus


Täna koolis meisterdame

kena kaardi emale.

Tahame ju valmistada

palju rõõmu temale.


Aga Mari meisterdamast

miskipärast loobus.

Lapse koolipingil on

suur ja uhke gloobus.


Laps ei tohiks kaduda

maailmas suures.

Ema ikka hoida võiks

kodus enda juures.


Ema loeb ette


Õhtul teki alla poen,

ema mulle ette loeb.

Emal alati on mahti

teha põnev raamat lahti.


Jutte, luuletusi, nalju

loeme ikka hästi palju.

Olgu päev või olgu öö -

lugemine puhas rõõm.


Ematähtkuju


Ema oli väike laps

teatavasti ammu.

Vanaema jälgis algul

iga tema sammu.


Kui ta praegu väike oleks,

kiikuma me läheks.

Lendaks üle ilmaääre

eredaimaks täheks.


Kiiguks täpselt nõnda kaua

kuni oleks tuju.

Koduaknast paistaks hiljem

ematähtkuju.


Emma emme


Ema emme on vanaema,

sest et emast on vanem tema,

vanaemal kord oli oma ema,

vanaemast on vanem tema.

Emma emme on Emma ema,

sest ema on igaühel oma.


Emme hopa


Kappab hobu kipa-kopa,

hüüab rõõmsalt: "Emme hopa!"

Kui mu ümber sinu käed,

leian üles võluväe.

Olen printsess lossiballil,

kuningannale teen kalli.


Kuidas kasvatada ema


Meie laps nüüd hoolega

murrab oma pead,

kuidas kasvatada ema,

et ta oleks hea.


Äkki vahel emadki

teevad pahandust,

ega sellepärast nad

pole pahad just.


Emadki ju kasvasid

suureks päris ise,

kuigi mõni algul neist

oli minust pisem.


Emadepäev


Emme

Musi

Armastus

Daam

Eriti kallis

Päike

Äge

Eriti armas

Vägev


Ema puu otsas


Igavust panna ei saa

poistega ühte patta.

Veerleb ja keerleb maa

triki- ja tõukerattal.


Aga õhtuti ikka

ootavad poisse emad.

Kunagi puude otsas

ronisid vahel ka nemad.



ISADEPÄEV


Isadepäeva salat


Kuidas üllatada isa?

Mis ma oskan öelda.

Mõnikord ju ikka tasub

isa peale mõelda.


Tegelikult isale

mõtlen alati,

talle kingituseks teen

maitsva salati.


Isadepäeva nimekiri


Isaga silgata,

isaga kilgata,

isaga näidelda,

isaga väidelda,

isaga kokata,

rõõmust rõkata.


Imelised isad


Emaisa, isaisa,

kasuisa, esiisa,

issi, taat ja vanaisa,

vaar ja vanavanaisa.

Siia nimekirja lisan

oma imelise isa.


Mida teha isaga?


Isaga saab matkata, mürada ja kiikuda,

isaga saab rääkida, sporti teha, liikuda.

Isaga saab meisterdada, ronida ja lugeda,

isaga saab mängida ja vahel peitu pugeda.

Isaga saab nuputada, arve kokku liita,

isaga saab alati hästi aega viita.


Kõige targem isa


Isasid on mitut sorti,

kes sööb torti, kes teeb sporti,

kes teeb suuri vägitükke,

sõidab rallit ja teeb kükke.

Mina aga tähtsalt lisan -

kõige targem minu isa.


Isadepäev lasteaias


Isadel on täna aega,

tulla külla lasteaeda.

Suurde saali vantsime,

laulame ja tantsime.

Vist ei pea ma lisama -

aega veedan isaga!


Isadepäev lasteaias


Isadel on täna aega

tulla külla lasteaeda.

Suurde saali vantsime,

laulame ja tantsime.


Peame pidu seni kuni

mõlemal meil tuleb uni.

Õhtul oleks väga kena -

järele kui tuleks ema.


Isadepäev


Täna isadele õnne soovime,

vigurid ja krutskid järgi proovime.

Isa päris ise arve kokku liidab,

vahel süüa teeb ja siis muru niidab.

Tal on võlutrikid võtta lausa varnast

ja ei ole teist minu isa sarnast.


Superisa


Minu isa supermees,

midagi ei karda.

Sõidab rallit, sporti teeb,

eriti ei kurda.


Luuletuse lõppu veel

muidugi ma lisan,

enne seda supermeest

on ta minu isa!


Imeline isa


Maasikaid me lisame

koogi peale isale.

Eile veidi vaeva nägin,

kingituse ise tegin.

Kaardi maalin nimelise,

isa ongi imeline.


Isadepäeva lauamäng


Veereb täring – tuleb üks,

isa pole argpüks.

Tiirleb täring – tuleb kaks,

isaga saab targemaks.

Keerleb täring – tuleb kolm,

isa mõtleb kipras kulm.

Kukub täring – tuleb neli,

isal varuks naer ja nali.

Heida täring – tuleb viis,

isal kindel mänguviis.

Viska täring – tuleb kuus,

isaga ma seiklen koos.


Isad ja patsid


Kui mul juukseid kammib ema,

soeng saab vallatu ja kena.

Isale kuid peame loengut,

kuidas teha õiget soengut.


Kiharad on ju vallatud,

juuksed pilla-palla ju!

Isa lisab veidi vunki -

igas patsis leidub punki!


Minu isa


Kuidas kirjeldada isa?

Mis ma öelda oskan.

Teile siia praegu lisan,

et ta nimi Oskar.


Aga ega lähemalt

rääkima ei pea,

ütlen teile vähemalt

isa on mul hea.


Tunnete ta ära vast

kui ta tuleb vastu,

kannab kukil ühte last

ja on pikka kasvu.


Isadepäeva retsept


Miljon mängu,

tosin tarkusetera,

tuhat trikki,

segada naeru ja lustiga.

Kokata koos isaga.


Tark isa


Isa on tugev, isa on hea,

isa on tark ja kõike teab.

Või kui miski käib üle jõu,

küsib minu ja emme käest nõu.


Isa aardekast


Mereröövel isa vast?

Tal on äge aardekast.

Seal on erinevaid naelu,

nööri, teipi mitmeid paelu.


Kruvikeerajaid ja polte,

suuri, pisikesi pulte,

haamer, tangid, liimituub

vana päevinäinud kuub.


Kitli peal on värvilaik,

pluusi taskul räbal paik.

Laeka avab mereröövel,

mõõgaks pihku sobib höövel.


Leidub kõike mida vaja,

et saaks korda meie maja.

Kui piraati merel näed,

uuri, kas tal kuldsed käed!?


Isa kodutöö


Isad käivad ikka tööl,

vahel päeval, vahel ööl,

koolist neil ei anta rodus

teha õppetükke kodus.


Isad oma kohta teavad,

lapsi kasvatama peavad.

Ja kui vahel aega just,

teevad veidi vallatust.


Isadepäeva kook


Täna lusti täis on köök,

isale meil valmib kook.

Kaunistades mul ei väsi

vasak ega parem käsi.


Vennal pole mingi vaev

juurde joonistada laev.

Ja et selge oleks asi:

see on ema lennumasin.


Isa võlukell


Minu isa käekell

salavõluväe kell,

sest kui käele selle paneb,

lendab superkangelane.


Lahti teha meil on aega

muinasjutu võlulaegas.

Õhtul kuulab kogu pere

seiklusjutte maalt ja merelt.


Isaga kosmoses


Isaga koos õue lähen,

haaran taevast mõned tähed.

Koduhoovis vaata ette,

lendu tõusmas näed rakette.

Lillepeenras linnutee,

kosmonaudil meeldib see.


Koduhoovi kosmos


Koduhoovi kosmoses

pole näha tähti.

Hoopis isa mudilast

lennutamas nähti.


Üle lillepeenarde

tuhiseb planeet.

Lenda, lenda kõrgele!

Muri hoidku eest.


Kümme kella


Isale toob kingiks Stella

kokku lausa kümme kella.

Et tal oleks ajalaegas,

kust ta võtta tohib aega.


Kosmosesse lendaks koos,

ühes pannkoogid, moos.

Jalajäljed linnuteel

näitavad meil koduteed.


Isaga pargis


Hoovist kostab lõbus kisa,

mänguväljakul on isa.

Ema jäeti üksi koju,

kaasa võeti hea tuju.


Tuhisedes liumäest,

haaran kinni isa käest.

Uka, uka mina prii,

teeme võidu koduni.


Kosmoses on rulapark


Hüpleb kuu ja põrkub marss,

lapsed ratta selga marss.

Kui sa kardad, hoia eest,

kinni püüab sind komeet.

Kosmoses on rulapark,

arvab isa – tähetark.


Isa räägivad


Isad räägivad lastega

naeru ja seikluste keeles.

Pärast uurivad: „Kas te ka

peate tarkused meeles?”


Isad räägivad emaga

muidugi emakeeles,

peavad rääkides temaga

ilusad sõnad meeles.


Isaga saab mõtelda


Tahtsin teile ütelda,

isaga saab mõtelda.

Rohkem nüüd ei ütle ma,

hakkamegi mõtlema!


ISADEPÄEV


          Ilus

nutikaS

         Armas

    kinDlameelne

    tugEv

         Pikk

       vÄsimatu

   julgE

         Vapper


Isadepäeva võimlemine


Seisan sirgelt nagu I,

ulatungi isani.

Olen kõveras kui uss,

mul on juba selge S.

Jalad harki hüppan A,

võimlen koos isaga.




VANAVANEMATE PÄEV


Vanaema kanaema


Kui peaks äkki kanaema

hakkamagi vananema,

siis ta poleks kana ema,

hoopis kana vanaema.

Aga kana vanaema

on üks paras kanaema.


Vanavanemate päev


Hea, et vanavanemail

päris oma päev.

Kuigi vanavanemaid

ka niisama näen.


Ja kui liiga kiiresti

päev peaks saama läbi,

vanaema, vanaisa

kohtan aasta läbi.


Ja kui vahel juhtubki

et ei saa ma tulla,

läbi veebi alati

lähen neile külla.


Vanavanemate päev


Kaunist päeva vanaema,

rõõmsat päeva vanaisa,

vahvat päeva emaema,

kena päeva isaisa.

Heal lapsel mitu nime,

vanavanemad on ime! 


Vanavanemate päev


Minu vanavanemad

kenamatest kenamad.

Kingin lilli, kalli teen,

sest mul oli meeles see,

et on kena pidupäev,

memme, taadi oma päev.


Vanavanemate päeva retsept


Viiskümmend vallatust,

tuhat trikki,

tosin tarkusetera,

neli naljatilka -

segada kuue krutskiga.


Vanavanemate kingid


Vanaemale ma kingin

poole oma koolipingist.

Õppimisest tundku mõnu

lahendades ristsõnu.


Koolipingist alles pool,

sellest tuleb kiiktool.

Tooli lükkan liikuma,

vanaisa kiikuma.


Vanavanemate vahel

istuda on väga lahe.

Selge see, et nõndaviisi

hindeks saame ainult viisi.


Vanavanemate päev


Vanavanemate päeval

toimub kalliralli.

Vanaemale kõik teeme

musi ja siis kalli.


Aga vanaisa saab

(peale suure kalli)

kingituseks kaasa

ühe naerupalli.


Noored vanavanemad


Minu vanavanemad

vanaks küll ei lähe,

vanaema tihti teeb

uhked lokid pähe.


Aga vanaisa võib

olla päris noor,

tugitoolispordis tal

üsna kõva skoor.


Küberkübar


Internetis vanema

lehekülgi uurib,

kuvarile ainiti

oma pilgu puurib.


Memmel täna peas

kübar vanamoodne,

hiir on õiges käes,

surfamine soodne.


Vanaema teab

küberkaitse nippe,

küberkübar peas

klõbistamas nuppe.


Vanaemade öö


Oma pidupäeva tahtsid saada vanaemad,

kus kõik lilli tooksid ja üldse oleks kenad.

Kui emadel on emadepäev, - neil võiks olla öö,

kus nad unustada võiks kudumisetöö.


Kui vanaisad magavad, nad hoovis lööksid lulli,

mängiksid ehk kodu ja keksu või siis kulli.

Hommikul neil laua peal tort ja lilled lisaks,

külla tulnud lapselapsed, emad ja ka isad.


Varajane vanaema


Vanaema vanavõitu,

ärgata võib varavõitu.

Vahel lausa enne koitu.

Aga sellest ta ei heitu.

Vanaema vanavõitu

pole üldse aravõitu.


Linnavanaema maal


Linnavanaema läks maale suvitama,

hakkas elu maal teda huvitama.

Maavanaema kolis aga hoopis linna,

lapselaps ei teagi kuhu külla minna.


Vanaema ilmatondid


Ikka teada oleks vaja -

paistab päike või siis sajab?

Ilma teatab ilmajaam,

telekas on ilmadaam.

Teavad täpset ilma tondid -

maavanaema kondid.


Vanaisa koolikott


Kuidas olla veidi võiks

koolitee küll lõbusam,

võtan ühes vanaisa

kellel üsna kõbus samm.


Ega taat nüüd minust küll

päris ette rutta,

aga äkki tallegi

koolitee on tuttav.


Annan talle ranitsa,

las ta veidi tassib,

habe hall ja koolimüts

hästi kokku passib.


Lapselaps ja robot


Ähmis vanaisa Kalev,

äkki on see mingi aps?

Robotiks on äkki saanud

muidu kena lapselaps.


Pea on põnnil nelinurkne,

on see tahvel või ekraan?

Mõtleb vanaisa Kalev,

kuidas suhelda küll saaks?


Asi tundub veider kuid

taadil pilk on üsna muhe,

lapselapsel tõmmata

tuleb seinast välja juhe!


Nutikas motikas


Vanaisal nutikal

telefon on tutikas.

Uurib taat, et nupud kas

on ekraanil nupukad.

Kui see pill on nutikas,

äkki on ta motikas?


Nutisõnastik


Kahte kätt kokku lööb

vanaisa Tõnu,

lapselaps on õppinud

mingeid võõraid sõnu.


Kutsub lapselast taat

malet mängima,

tahab minna aga poiss

hoopis hängima.


Nutisõnastiku toob

vanaema Anne,

kellel lapsest saati on

hea keeleanne.


Eaka peakas


Lastel pole üldse häbi,

sulistada suve läbi.

Päikest võtab ema Malle,

koera ujub isa Kalle.

Aga vanaisa eakas,

hüppab mererannas peakat.




TARKUSEPÄEV.


1. SEPTEMBER


Tasapisi targaks


Sigin-sagin rõõmutuhin,

õpikuid on terve kuhi.

Sain need kätte koolimajast

esimese tunni ajal.


Oh, ei hakka huupi ma

kõike pähe tuupima!

Lubab mulle tunniplaan:

tasapisi targaks saan!


Aabitsa võimlemine


Jalad harki hüppan ma,

kokku tulebki ju A.

Ja siis ühekorra veel

täpselt sedasama teen.

B ma õhku kirjutan,

nõnda tähti harjutan.

Seisan sirgelt ihhii,

olen ise täht I.

Laiali siis ajan käed,

praegu T-tähte näed.

Kuidas kirjutada S?

Oskab mulle öelda kes?


Aju jõutrenn


Täna üle pika aja

ootab lapsi koolimaja.

Ega paigal ma ei tammu,

kooliteel teen tuhat sammu.


Raskusi ma küll ei pelga,

hiivan koolikoti selga.

Targaks ei saa igal pool,

aju jõutrenn on kool.


Lilletemp


Esimesel koolipäeval arvata ju võibki,

et saab iga õpetaja imekauneid õisi.

Mina võtan kaasa kauni lillekimbu,

sinna sisse peidan pisikese tembu.

Sellepärast terve kooliaasta näib,

õpetaja nägu ikka naeru täis.


Lillerobot


Esimesel koolipäeval

klassiuks on lahti,

lillerobot veereb sisse

päris salamahti.


Kaht kätt kokku lööb

õpetaja Õie,

kui saab kingiks robotilt

imekaunid õied.


Õpilane Robertki

mõned lilled kingib,

hiljem lilleroboti

leiab koolipingilt.


 Koolibri koolikell


Metsas kõlab koolikell,

õpetajaks öökull.

Lendab tundi koolibri,

õpib selgeks B ja I.

Kuigi tiivulistest pisem,

tahab teada kõike ise!


September


Kui on läbi suvepuhkus,

algab viimaks jälle kool,

naerusuiseid koolijütse

näha päris igal pool.


Kotis õpikute virnad

oma tarkust jagavad,

siis kui tuleb jälle suvi

kapinurgas magavad.


September


Täna jällegi on käes,

esimene koolipäev.

Lapsel seljas koolivorm,

emal köögis koogivorm.


Et saaks rõõmsa tujuga

kook see õige kujuga.

Kaunistuseks läheb vist

tordi peale tähestik.


September


Kuhjaga koolijütse,

kirevaid koolimütse,

säravaid lillekimpe,

ootavaid koolipinke.

Arglikke naeratusi,

veidike vallatusi.


Esimene september


Täna klassiõde Astrid

tuli kooli kaasas astrid.

Aga punapõskne Roosi,

haaras kaasa kaunid roosid.

Vaasi õpetaja Õie

pani imekaunid õied.


Head uut õppeaastat


Esimesel koolipäeval

kooliuks on lahti,

õpilasi tervitada

on mul ikka mahti.


Siis ma peale aktust

klassiruumi jõuan,

koolipinki istun ja

tarkust taga nõuan.


Head uut õppeaastat

kallis õpetaja,

sind on meie koolimajas

kõige rohkem vaja.


Armas koolimaja


Teatakse ju igal pool,

et meil täna algab kool.

Õpilased üle ilma

saavad kokku silmast silma.


Kohtumegi koolimajas

alati me õigel ajal.

Tere kallis koolimaja!

Tere armas õpetaja!


September


Kooli minnes võib kõike juhtuda,

kooliminek kuid ei või luhtuda.

Septembrikuus on uus iga tänav, rada,

koolilapsi kokku kümme, tuhat, sada?

Õpetaja kõnnib täna kõige ees,

tema järel emme, issi, väikemees.


Kuidas lõhnab tarkus


Lillelõhna toob tänavailt

septembri vallatu tuul,

sõnu lahkeid ja tänavaid

heliseb teadmistekuul.


Tarkuselõhna sisse

koolilaps hingab sõõmu,

peidab siis pinalisse

ühe vallatu rõõmu.


Koolitee


Kust küll algab koolitee

maailmas suures.

Koolilapse koolitee

algab kodu juurest.


Ega õige koolilaps

paigal küll ei tammu.

Astub julgelt kooliteel

esimese sammu.


Ootab ammu õpilast

kena koolimaja,

pinginaaber, klassivend,

kallis õpetaja.


Õigel ajal


Esimesel koolipäeval ärevil mu vanemad,

miks nad muidu pidulikult riidesse end panevad.

Ega õpetaja ju jookse ära eest,

ega terve perega me eksi teelt.

Täna ootamas on meid kena koolimaja,

aktusele jõuame täpselt õigel ajal.


Üleülikooligi


Praegu juba lähen

esimesse klassi,

sünniaasta mul

pandi kirja passi.


Sellest järeldan -

olen juba vana,

ega käimist lõpeta

koolis ära täna.


Üleülikooligi

hiljem tuntuks saan,

seda mulle lubab

minu tunniplaan!


Lilleäpp


Koolilapsel tuju ülev,

tal on ühes lillesülem.

Sest et kuidagi ei passi,

käed taskus tulla klassi.

Mõnel lausa püsti näpp,

alla laeti  lilleäpp.


Lillekäru


Esimesel koolipäeval

veidi abi vajan,

et ma jõuaks aktusele

ikka õigel ajal.


Koolimaja trepil

pean ma veidi aru,

miks sai õisi täis

ema aiakäru!?


Võta vastu õpetaja

lilli terve sülem,

käru veidi aita

tuua trepist üles.


Lilleämber


Siis kui käes on taas september,

laps läks kooli kaasas ämber.

Klassijuhataja Pille,

pangest leidis sada lille.


Tarkusepäev


Tarkust korjata ma katsun,

kui ma kooli poole astun.

Sest et ikka tunni ajal

mõnda tähtsat teadmist vajan.

Kas saaks lapski hakkama,

kui peaks tarkus lakkama?


Kaisukaru koolikott


Kooli läheb kaisukaru,

väikevend peab kodus aru,

vanem õde nõu annab,

mida koolikotti panna:


päevik, teritaja, vihik,

koolimüts ja koolipihik.

Oh seda väikest karuotti,

palub kaasa meepotti.


Koolikotiralli


Linnas ranitsate rallil

kotid punased ja hallid,

rohelised, kullased,

pruunikirjud, kollased.


Hei, hei koolikott,

kus on õpilane Ott?

Tema klassiõde Paula

ammu ootab juba aulas.


Kutsu läheb kooli


Meie kutsu läheb kooli,

ta ei tunne tähti pooli.

Oskab öelda A, U, H

ja siis hakkab haukuma.


Meie klassijuhataja

nõuab vaikust tunni ajal.

Kui jääb Pauka koolis hätta,

annab õpetajal käppa.


KOOL

 

Vahetunni võimlemine


Ega terve vahetunni

istuma mind küll ei sunni.

Püüan klassist välja minna,

kõnnin siia, keksin sinna.


Lehvitan ja tõstan käe

siis kuu pinginaabrit näen.

Enne tundi ringi lippan

ja siis ühel jalal hüppan.


Telefonipaus


Õlaringe neli tükki

ja siis lisaks kolm kükki.

Käed ette, käed taha -

võimlemine ei tee paha!

Sulen oma silmalaud,

mul on telefonipaus.


Vaheaja vaheldus


Kas on õpilasel aega

oodatagi vaheaega?

Või ta nagu elurikkust

mõõdab vaheaja pikkust.


Õpilane olgu valvel

suvel, kevadel ja talvel.

Sügiselgi vahel just

vaheaeg toob vaheldust.


Mälupulk


Õpetaja, õpetaja,

ega ma ei kurda,

ülesandeid, kodutöid

teha küll ei karda.


Eile lahendada jäi

asju terve hulk,

aga kahjuks koju jäi

minu mälupulk.


Õiget vastust tahvli ees

täna ma ei tea,

kui saab kaasa mälupulk,

paraneb ka pea.


Kriidi vahetund


Tunni algul tahvli ees

murrab pead väikemees,

Tarkusest on pungil pea,

kas ta õiget vastust teab?


Numbreid kirjutaks või hulka,

aga pole kriidipulka.

Kriiti nähti silmad punnis

ringi jooksmas vahetunnis.


Ninjakriit


Hoidke prillid, hoidke piip,

klassiruumis ninjakriit.

Jalga lasi ruutjuur,

tahvli ees käib kung fu.


Vahel vahetunnis


Vahel ikka vahetunnis

midagi meil juhtub,

klassivend see sõbraga

koolimajas kohtub.


Märkas kaelkirjakut

minu klassiõde,

ahvi, ninasarvikut,

või see oli põder?!


Vahel ikka vahetunnis

andma pean ma aru,

miks on koolimajas meil

kümme mürakaru.


Mõtteid mõlgutan


Peale koolipäeva pikka,

mõtteid mõlgutan ma ikka.

Ega lõppe mõttetöö

ka kui kätte jõuab öö.


Ja, kui jalgu kõlgutan,

ikka mõtteid mõlgutan.

Kui ei viitsi enam mõelda,

võin ju midagi ka öelda.


Kassi klassijuhataja


Kassi klassijuhataja Miisu,

on üks väga tark kiisu.

Piu, pau, pots, pots,

kadus lõngakera ots.

Aga selle üles kiirelt

leidsid õpilased hiired.


Lõvi segab tundi


Siis kui algab koolitund,

kogu klass jääb vakka,

möirgab lõvi tahvli ees

lehvitades lakka.


Kõige suurem võrukael

kirjatähti uurib,

õpikusse lõvigi

oma nina puurib.


Pujään hüään


Tundi veidi hiljaks jään,

segas mind pujään hüään.

Pani pihta pinali,

lendasingi ninali.

Õpin tähti Ü ja Ä,

kangekaelselt kui pujään.


Õpiku talverõõm


Kooliõpik klassiruumist

kelgumäele pages,

talle järgi lippas laps,-

see, kes enne luges.


Kaunid lumehelbedki

tarkusest on tulvil,

sõidab lumelauaga

õpetaja Ulvi.


Õpiku talvevaheaeg


Vaheaega õpikud eriti ei oota,

enam pole õpilast koolipingis loota.

Aga vahel raamatki õppimisest viilib,

klassiruumist salaja kelgumäele hiilib.


Haarab suusakepid ja vigursõitu proovib,

veidi ringi keerutab uisuplatsil hoovis.

Peale talvepuhkust meil õppida on hea,

sest et kooliõpikuil puhanud on pea.


Talvekool


Koolikott läks kelgutama

õue kelgumäele,

laps ei jõudnud täppe panna

i-le ega ä-le.


Meie hoovis avatud

moodne talvekool,

sest et targakas saada võib

päris igal pool.


Talvel koolis


Ärge mulle pahaks pange,

tunnist hüppan lumehange.

Ootab õues kelgumägi,

kuni vahetund saab läbi.

Lumememmgi klassiruumis

nina õpikusse puurib.


Õpikute suveseiklus


Õpikutest peale koolilõppu

pole kuulda kippu ega kõppu.

Kas nad klassiruumis norutavad,

ajaviiteks laule jorutavad?


Aga äkki hoopis metsarajal,

kooliõpik lapsi taga ajab?

Ja kui nina raamatusse puurida,

saabki minust maadeuurija.


Kummitavad õpikud


Mida suvel teha võiks

kooliõpikud?

Lastel aasta jooksul kõik

selgeks õpitud!

Ringi kummitavad nad

tühjas koolimajas,

kuni jälle koolilaps

tarkust taga ajab.


Kooliõpik


Kooliõpik, kooliõpik

klassiruumis tukkus,

esimesel koolipäeval

kellakägu kukkus.


Kooliõpik, kooliõpik

koolikotti rutta,

õpilane sulle on

vana hea tuttav.


Ranitsa vaheaeg


Täna kooli ma ei lähe,

sest, et algas vaheaeg.

Kooliõpilasel tuleb

vahel võtta maha aeg.


Koolikottki lastetoas

varbad välja sirutab,

kingin talle kommi ja

annan moosipiruka.


Mammuti vaheaeg


Meie klassiruumi sammus

pikakarvaline mammut.

Ajas ümber koolipingi,

tammus müdistades ringi.


Tahvli ette istus maha,

tahab mammut või ei taha:

ammu läbi jääaeg,

algab koolivaheaeg.


Õppeveerand


Päevikus ma lehti keeran,

kuni läbi õppeveerand.

Kui saab aastast läbi pool,

edasi ju kestab kool.

Aga peatub vahel aeg,

kui on koolivaheaeg.


Kodune üleannetus


Kui sa oled tarkpea,

õppida on päris hea.

Aga ikka vahel ma

vastuses võin kahelda.


Ja saab tehtud kodutöö

enne veel kui saabub öö.

Sest, et üleannetu

vahel ülesanne ju.


Pikapäevarühm


Mõtleb õpilane Mikk,

päev on lühike või pikk?

Kui on lühike, siis parem

oleks jõuda kooli varem.

Pikapäevarühm meil ikka

aitab veeta päeva pikka.


Teadusring


Ei me riku ühtki seadust,

kui me koolis teeme teadust.

Katseklaasid mulisevad,

mullitavad, vulisevad.


Tööst ei väsi ega me?

Kõike kokku segame.

Imestunud veidi ema,

kui ma valmis tegin lima.


Koolikott ja tuulelohe


Kodutöö teeks ära kohe,

kuid mul kotis tuulelohe.

Ranits tõuseb lausa lendu,

kui ma märkan õpiindu.

Ja kui õpin koolitükke,

koolikott teeb nurgas kükke.


Kodutöö seiklus


Minu päevik tegi sääred,

kui ta kõõlus pingi äärel.

Ära kadus kodutöö,

otsisime kogu öö.


Kui ma mäletaks parooli,

logiks sisse e-kooli.

Aga koolitunni ajal

seikleb päevik koolimajas.


Kui ma õpin koolitükke,

päevik teeb ju võimlas kükke.

Küll ta vahetunni ajal

kinni püüab õpetaja.


Pinginaabri kink


Meie kenas klassiruumis

kõigile ju jagub ruumi.

Mahub ära õpetaja

tahvli ette tunni ajal.


Öelda tahan kokkuvõtteks:

ruumi kokkuhoiu mõttes

ühisvaraks koolipink -

pinginaabri tore kink.


Koolipink


Koolipink ei ole tühi,

õpilane pinki nühib.

Puidust plaadil salakiri,

joonistatud nipitiri.

Koolipink on aardelaegas,

peidab endas kooliaega.


Markus ja Margus


Meie klassi Margusel

pinginaabriks Markus,

kahe peale ajavad

pähe palju tarkust.


Nendel poistel nokib nupp,

pea on lausa paks.

Meeldib matemaatika,

üks pluss üks on kaks.


Markuse märkus


Ära maga tunnis Markus,

nõua parem taga tarkust.

Muidu olla võib kui ärkad,

päevikus sa märkust märkad.

Aga märkus parem kartku,

õpilasi vikse, tarku.


Koolivenna pärandus


See ei ole mingi aps -

pururikas koolilaps!

Palju kaalub koolikott?

Ranitsas on kullapott?


Raamatute virna siis

õpilane koju viib.

Tassib uhkelt varandust,

koolivenna pärandust.


Klassivennad


Teatan tähtsalt emale,

kümme last on temal veel.

Pangu parem valmis ennast,

külla tulid klassivennad.


Numbrijooga


Klassi jooksen suure hooga,

algab lõbus numbrijooga.

Õpetajalt saan ma kiita,

sest, et oskan arve liita.


Hiljem aga tahvli ees

rõõmsalt turiseisu teen.

Vahetunnis aru sain -

terves kehas terve vaim!


Viguriga viis


Põnevil on meie pere,

koju tuleb koolilaps,

enne veel kui ütleb tere,

juba uurib asja paps:


„Kas said õpetajalt kiita,

mis sa täna hindeks said?”

Poisil pole aega viita,

vastab tähtsalt sedamaid:


„Viiel taga mingi vigur.

Pole neli, pole kuus,

pole lohe, pole tigu,

ilmselt number uhiuus?”


Koduõpe


Kui ma kodus õpin siis

targaks saab ka ema,

uusi asju tahab ju

teada vahel tema.


Aga äkki isagi

tarkust taga ajab,

mõnikord ju temalgi

asju teada vaja.


Kui ma õpin kodus siis

targaks saan ma ise,

tegelikult õpib ka

vend ja õde pisem. 


Kodune vahetund


Vahel õpin kodus ja

vahel õpin koolis,

õpilane igal pool

õppimisest hoolib.


Kui ma õpin kodus siis

ei või ohata,

vahetunnis koduses

tohib puhata.


Pahur koolikott


Tund ei alga, tund ei lõppe,

koolilaps on koduõppel.

Ranits nurgas toriseb,

tasakesi poriseb.


Aga ega, aga ega

ranits koolilast ei sega.

Siis kui kõik saab õpitud -

koolikotis õpikud.


Kollikott


Nagu ikka tunni ajal

koolis tarkust taga ajan.

Aga täna – ei saa sotti?

Keegi puges koolikotti.


Ranits veidi uriseb,

tasakesi põriseb,

lõriseb ja toriseb,

endamisi poriseb.


Kotil lahti läheb lukk,

terve klass on vait kui sukk.

Ausalt, ma ei lollita!

Kooliõpik kollitab.


Koolikoll


Kõlab lõbus koolikell,

meie klassi tuli koll,

rikkus ära kontrolltöö,

õppis selgeks Õ ja Ö.

Tegi ära kodutöö,

vahetunnis hüüdis „BÖÖ.“


Kollikell


Tundi kutsub kollikell,

läksid sassi O ja L.

Kes meist tunneb tähestikku,

aitab tähed lähestikku.

Ei jää me koolitunnita,

isegi kui kummitab!


Nutikoolikott


Mul saab tehtud koolitöö

enne veel, kui saabub öö.

Nii on homme tunni ajal

selge kõik mul mida vajan.


Või, kui vastust ma ei tea,

ranitsasse pistan pea.

Laps ei ole saamatu,

kui on ühes raamatud.


Ranits ja rula


Lapse ranits vurab rulal,

selle taga aga nöör,

kooli kiirustab ta kuna

tuleb teha kontrolltöö.


Astub klassi õpik pihus,

tunnis õpilane tark.

Numbrid sassi tema vihus

ajas hoopis rulapark.


Krokodill ja õpetaja


Loodusõpetuse tunnis

võeti õpik lahti,

krokodill see pani plehku

täna salamahti.


Koolipinki potsatas,

saba kinni kiilus,

endamisi pomises:

„Kus võiks olla Niilus?”


Õpetaja kutsus ta

kohe tahvli ette,

sealt ta sulpsas tagasi

õpikusse, vette.


Loomaaed pinalis


Siis kui algab koolitund,

ehmatades märkan,

pinali sees loomaaed

vaikselt ellu ärkab.


Äkki koolipingi peal

korda rikub tiiger,

sulpsatamas vallatult

tahvli ette viiger.


Õppimise vastu ma

tunnen ikka huvi,

kui ei segaks tundi üks

valjuhäälne lõvi.


Koolivärava jutud


Väikemees miks hilined?

Koolikell ju tiliseb!

Koolihoovis kisa-kära,

juttu puhub koolivärav.

Küll saab klassi tee leitud,

kui on koolikotis seiklus.


Koolibuss


Bussi ronib koolijüts,

seljas ranits, peas on müts.

Ütleb rõõmsal häälel „tere”

kogu meie koolipere.

„Vii mind koju koolibuss,”

palub pisikene Juss.


Tere tagataskus


Poisil kadus ära „tere”,

otsis kogu koolipere.

Kui ta klassiruumi astub,

õpetaja tuleb vastu.


Üldse pole mahti mõelda,

mida tervituseks öelda.

„Tere” leiab laps kust?

Otse tagataskust!


Lastevanemate koosolek


Täna jäeti peale tunde

meie vanemad.

Mida küll neil õpetajad

hindeks panevad?


Isa ja vist emagi

tundi ju ei sega.

Käitumises kahte nad

küll ei saa ju ega?!


Las nad veidi õpivad,

muidu jäävad lolliks,

terve õhtu kordavad

tunnikontrolliks.


ÕPETAJATE PÄEV


Õpetajate päev


Täna terve koolipäeva

kestab vahetund.

Krutskeid täis koolikell

magab lõunaund.


Rõõmsat koolipäeva

kallis õpetaja,

natukene vigureid

igaüks ju vajab.


Kõigest kõike


Vahel ikka murran pead -

kelleks tahan saada,

sellepärast juba praegu

kuulan veidi maad ja


üha enam tundubki

koolitunni ajal,

suureks saades tahan ma

saada õpetajaks.


Aga praegu veidi veel

õppima ma pean,

sest et õpetaja

kõigest kõike teab. 


Kõige targem inimene


Kas on arusaam mul õige -

teadlane on kõige-kõige

targeim terve ilma peal?

Teadlane ju kõike teab!


Aga kui ma klassiruumis

nina õpikusse puurin,

kahtlustan ma tunni ajal -

et on targem õpetaja.


Teadlanegi silmad punnis

õppis algul koolitunnis.


Õpetajatepäeva retsept


Tosin tarkusetera,

viiskümmend vallatust,

kamaluga kannatlikkust,

neliteist naeratust,

tuhat tempu,

viiskümmend vahetundi

segada saja sasipeaga.


Minu õpetaja


Kaunid sõnad, mida tean,

siia salmi ritta sean:

ilus, armas, lahke, hea,

tal on tarkust täis pea.

Aitab alati kui vaja,

ta on minu õpetaja.


Õpetajate päev


Meie klassijuhataja

ulakust teeb tunni ajal,

see ei ole mingi aps,

õpsist saanud koolilaps.

Koolitund ei lähe luhta,

siis kui õpetaja puhkab.


Õpetajate päev


See ei ole mingi aps,

õpsist saanud koolilaps,

õpilasest õpetaja.

Aga milleks seda vaja?

Arvab klassiõde Liisi:

„Et saaks õpetaja viisi!”


Kümme elevanti


Kui õpetaja hilineb

ega me ei riidle,

ega kurja pilguga

tulijat ei piidle.


Kooliteel ju võis

miskit juhtuda,

tundi õigeks ajaks

tulek luhtuda.


Kümme elevanti

õues tantsida?

Püüa nendest siis

mööda vantsida.


Pinginaabrist õpetaja


Kui ma istun koolipinki

tahan isemoodi kinki -

las mul istub tunni ajal

pinginaabriks õpetaja.


Kadunud kõik kirjavead,

mitu pead on mitu pead!

Kes saaks keelatagi meid

teha tunnis vigureid.


Õpetaja vahetund


Vahetunnis õpilane siia-sinna silkab,

müttab, mängib, lobiseb, naerab, ronib, kilkab.

Äkki õpetajagi väikest pausi vajab,

sest et tarkust jagab ta palju tunni ajal.

Et hakkaks ajama tarkus üle ääre,

klassiruumist temagi mõnikord teeb sääred.


Kui ma oleks õpetaja


Kui ma oleks õpetaja,

terve klass mind kiidaks,

ma niisama tunni ajal

aega küll ei viidaks.


Äkki terve koolimaja

võlulossiks muutub,

prints see tarkust taga ajab

(konnaks ta ei muutu).


Vahetunnis jalutab

printsess ballikleidis,

ühte klassiõde küll

meenutab ta veidi.


Tark õpetaja


Meie klassijuhatajal

õppida ei ole vaja,

sest ta tarkust taga ajab

iga koolitunni ajal.


Keset koolivaheaega

õpetajal vahel aega,

olla ise koolilaps,

teha mõni väike aps.


Kooli lõpetamine. Viimane koolipäev. Luuletused


Koolilõpu vudimine


Koolipingis aasta läbi,

mul ei ole üldse häbi.

Ega õpilane karda

ometi ju saada targaks.


Suvevaheaega ikka

oodanud ma olen pikalt.

Käsi, jalgu veidi mudin

ja siis klassist välja vudin.


Suve tunniplaan


Koolilaps see enne jaani

koostab suveks tunniplaani:

metsarajal silgata,

mererannas kilgata,

jalgrattal tuhiseda,

rulapargis vuhiseda.

Koolilaps see enne talve

suve varuma peab salve!


Tunnistus ja tatrapuder


Kooliaasta läbi juba,

lastel puhata on luba.

„Kas on suvi? Kus on suvi?”

õpilane tunneb huvi.


Sest et koolivaheaeg

on ju väga lahe aeg.

Tunnistus las võtab ruttu

mõne ampsu tatraputru.


Tunnistus ja tuulelohe


Tunnistus sai pihku, kohe

lapsest saabki tuulelohe.

Õpetaja on sul mahti

jätta klassiaken lahti?

Juunis, augustis ja juulis

püüab lohe suvetuuli.


Koolikella suvi


Koolikell ma tunnen huvi,

mis sa teed, kui käes on suvi?

Kui on tühi koolimaja,

kas sind läheb üldse vaja.


Koolimajast välja hiilid,

leiad sipelgad ja siilid.

Metsatukas helised.

Ausalt, ma ei hiline!


Õpetaja suvi


Igal suvel õpetaja koolist välja hiilib,

jalutades metsarajal kohtab ühte siili.

Looduses ta õpib tundma vahvaid linnuliike,

hiljem viskab pikali oma võrkkiike.


Unustab ta hinded ja meie kontrolltööd,

võtab veidi päikest ja vaatab tähist ööd.

Vahel õpetajalgi puhata on vaja,

küll me jälle kohtume koolis tunni ajal.


Lahe suvevaheaeg


Algab suvevaheaeg,

see on väga lahe aeg.

Aasta läbi õpitud,

jätan kooli õpikud.


Aga vaata! Kas sa näed!

Koolikott ei tühjaks jää.

Pistan sinna sammud sajad,

seiklused ja matkarajad.


Vaheaja mõõdulint


Kuidas vaheaega mõõta?

Koolilaps on kodutööta.

Päikest võtab koolilaud,

surfab merel joonlaud.


Arvame, et lahe aeg

ikka suvevaheaeg.

Unistame seiklusrikkast

lõbusast ja väga pikast.


Lahe suvi


Suves on seiklusi, suves on tuuli,

olgu august, juuni või juuli.

Lendle laperdav tuulelohe,

suvi on lõbus, suvi on lahe!


Suvetark


Enne viimast koolipäeva klassiuks jäi lahti,

õpilane piilus välja päris salamahti.

Ega enam pole aega arve kokku liita,

metsas, aasal mererannas tahan aega viita.

Mitte et ma suvelgi lolliks jääda kardaks,

tegelikult suvel ma hakkan suvetargaks!


Tark suvevaheaeg


Koolilõpupäeval

koolilaps ei kurda,

küll ta õppetükid

suvel üle kordab.


Ega vaheajal

laps saa jääda lolliks,

mererannas muutub

vahvaks liivakolliks.


Laineid lahutab,

liivateri liidab,

metsas, matkarajal

oma aega viidab.


Küllap sügiselgi

tarkust alles jäi,

laps see kooli läheb

ikka püstipäi.


Õpetaja suvetöö


Õpilasi pole ju

suvel koolimajas,

aga õpetajagi

tegevust ju vajab.


Kui ei ole õpilast,

ei saa jääda hätta,

talle koolipingile

suvetöö võin jätta.


Õpetajat sügisel

plaanin kohata,

õpetaja suvetöö

ongi puhata.


Koolikella suvi


Kui peaks lapsi huvitama -

koolikell läks suvitama.

Heliseb nüüd karudel

metsas aas-karukell. 


Viimane koolipäev


Täna jälle pidulik

meie koolimaja,

tunnistusi jagati

teise tunni ajal.


Ega õpetajagi

päris ilma jää,

talle pihku surusin

oma väikse käe.


Õpilane suvelgi

targaks jääda proovib,

rõõmsat suvevaheaega

kõigile ma soovin.


Koolilõpetaja õpetaja


Kas võib meie õpetaja

olla koolilõpetaja?

Kui on otsas õppeaasta

lastega võiks õues joosta?


Või kui lastel kool saab läbi,

õpetajal elu läbi?

Igal aastal õpetaja

jääbki kooli lõpetama.



EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV.


ISESEISVUSPÄEV


Eesti maakaart


Soengud, patsid, lipsud, viigid -

sünnipäev on meie riigil.

Aulasse nüüd vantsime,

Eestile me tantsime.

Otsi mandrit, otsi saart -

tantsumustriks maakaart.


Presidendi vemp


Presidendilossis tunti

ühte tembutavat tonti.

Asju ümber paigutas

ja siis ise haigutas.

Hiljem nähti – tohoh tonti!

tembutamas presidenti.


Üle Eesti võimlema


Ringutame Virumaal,

kükitame Võrumaal,

harki-kokku Harjumaal,

hüppa üles Saaremaal.


Lehvitame Raplamaal,

painutame Tartumaal,

kummardame Pärnumaal,

naeratame Läänemaal.


Sada last


Täna meie lasteaias

Eesti riigi sünnipäev,

rühmaruumis, mänguaias

põnne nuputamas näed.


Tuleks targalt välja mõelda,

mida kingituseks vaja,

kaunid sõnad mida öelda

selle kauni päeva ajal.


Liivakasti koosolek

jõudis selgusele vast:

Eestile meil kahju pole

anda kingiks sada last.


Kilutort


Täna Eesti sünnipäev,

see on väga kaunis päev.

Küpsetame, kokkame,

ise rõõmust rõkkame.


Meie köögis kõige varem,

valmib tort mis kõige parem.

Ja ei ütle naljaviluks,

tordil kaunistuseks kilu.


Pidupäev


Eesti lipp sai heisatud,

sugulasi väisatud.

Hümni laulab lastekoor,

rõõmus vana, uhke noor.


Kõigil pidulik on tunne.

Kallis Eesti, palju õnne!

Kaunis oled kodumaa,

ilma sinuta ei saa.


Eestimaa


Minu luuletus on väike,

sest ma räägin Eestimaast.

Kodu, rukkilill ja päike,

minu pere ikka ka!


Minu koduke


Sinine on taevake,

taevas pilvelaevake.

Must on metsasaluke,

metsatukas taluke.

Lumivalge põlluke,

see mu kodu kallike.


Rukkilill


Väike rukkililleke,

sinitaeva killuke.

Oled kaunis viljavihus

ja ka meie lapse pihus.

Mustas mullas sinu juured,

väike õis kord sirgub suureks.


Üle Eesti kiikuma


Kutsun terve Eestimaa

üle ilma kiikuma.

Viipan sulle Saaremaa,

tervitan sind Harjumaa,

teretan sind Võrumaa,

lehvitan sul Virumaa,

rõõmustan sind Läänemaa,

keerutan sind Raplamaa,

imetlen sind Hiiumaa,

naeratan sul Järvamaa.

Kutsun terve ilma ma

üle Eesti kiikuma.


Eesti retsept


Rohkelt rukkililli,

sada suitsupääsukest,

kamaluga kama,

kümme kiluvõileiba -

tähista koos perega. 


Eesti sünnipäev


Täna pidulik on tunne,

sünnipäev on Eestimaal,

palju, palju, palju õnne

kostub üle kogu maa.


Eesti lipuvärvides

kodu tahan ehtida,

sinine ja must ja valge

õhtuni jääb lehvima.


Eesti sünnipäev


Meie lasteaias täna Eesti sünnipäev,

rahvariides mudilasi suures saalis näen.

Palju õnne, palju õnne armas Eestimaa,

sama vanaks nagu sina kunagi ma saan.

Mitte et ma vananemist üleüldse kardaks,

aga ikka enne seda tahan saada targaks.


Eesti sünnipäev


Eile kuulsin lasteaias – sünnipäev on Eestimaal,

kõigile ju korraga kinki teha ma ei saa!?

Oma asjad võiksin küll ära jagada,

aga kardan natuke, et saan pragada.


Sellepärast mõttesse jäingi mõneks viivuks,

kingin taeva sinise, musta metsaviiru.

Kingin meie lastele lume säravvalge,

koju tulles kelgumäelt õhetavad palged.


Eestimaa sünnipäev


Täna tundub pidulik meie koolimaja,

aktus kooliperele toimub tunni ajal.

Õnne pinginaabrile, õnne õpetaja,

sest et õnne kõigil ju läheb ikka vaja.

Palju õnne Eestimaa, kasva ikka suureks,

aga ikka meeles pea, kus on sinu juured.


Eesti sünnipäev


Rukkililled viljavihus

leidsid lapsed väikse pihu,

memme kirev triibuseelik

vallatu ja ülemeelik,

sest et täna rõõmus päev,

meie Eesti sünnipäev.


Eesti sünnipäev


Millal õnne soovida,

pidukooki proovida?

Eestimaale igaks juhuks

soovin õnne igaks puhuks.


Sina ka!


Täna õnnelikuks saab

kogu meie Eestimaa.

Õnne soovib väike Pille,

Gregor, Piret, Laura, Sille,

Kalev, Malle, Mari, Kaie,

Robin, Lotta, Liina, Maie,

Marianne, Edgar, Miia,

Liisu, Birgit, Ülle, Piia.

Õnne soovin mina ka,

tema ka ja sina ka!


Eestimaa


Kui ma lendan linnulennul

üle terve Eestimaa,

märkan saari, metsalaasi,

suitsupääsuke mu kannul.


Kui ma uhkel sammul kõnnin

läbi terve Eestimaa,

rukkililli täis on aas,

pääsusaba lendab kannul.


Kui ma rändan rõõmsal meelel

meie kenal Eestimaal,

sõpradega kohtun taas.

Räägin kaunis eesti keeles.


Eesti asub Eestis


„Kus küll asub Eestimaa?“

küsin õhtul taadilt.

Vaar toob laualt gloobuse,

näitab riiki kaardilt.


Vastus see ei üllata

meie väikemeestki.

Teatab tähtsalt taadile:

„Eesti asub Eestis!“


Palju õnne Eestimaa


Kes on näinud meie põnne,

läksid soovima nad õnne.

Pidulik on kodutänav,

tähtis sünnipäev on täna.

Palju õnne Eestimaa:

lii, lii, lii ja laa, laa, laa.


Pai Eestile


Eesti, sulle kinkida

midagi ma soovin.

Sünnipäeva üllatust

välja mõelda proovin.


Lilled on ju kenad kuid,

need sa juba said.

Sünnipäevaks Eestile

teeme pika pai.


Laul Eestist


Kui ma laulan Eestimaast,

laulan koolimajast,

õpetajast ikka ka,

õpilasest sajast.


Kui ma laulan Eestimaast,

laulan omamoodi,

nagu meie, nii me ma maa

meie moodi loodi. 


Eesti matk


Ega Eesti pidupäeval

pole aega raisata,

imekauneid kodukohti

tahaksime väisata.


Kaunil Eesti pidupäeval

lähemegi matkama,

kes ei viitsi jala tulla,

tuleb kasvõi rattaga.


Kõndida ja liikuda,

hüpata ja kiikuda,

ronida ja sportida,-

pärast sööme torti ka.


Eestimaa suurus


Kui ma ükskord suureks saan

siis ei jää ma tööta,

aitan maateadlastel

Eesti suurust mõõta.


Praegu aga joonistan

maakaardi suure,

mis mind ikka juhatab

ema, isa juurde.


Eesti sünnipäev


Täna mu sõnad on lihtsad,

täna mu mõtted on head,

täna mu tunded on ehtsad:

Eesti soovin sul head!


Eesti sünnipäevalaud


Istun koolipinki ma,

mõttesse jään kauaks.

Eestile võiks kinkida

sünnipäevalaua.


Tordile ma joonistaks

kodu, koolimaja,

maaliks rõõmsa tuju ja

meie õpetaja.


Lauda tahaks kutsuda

ema, venna, isa,

loomulikult kutsu ka

(salamisi lisan).


Ae - ae Haeska


Ilus on me Eestimaa,

lindudel on oma spaa.

Matsalus iga kell

avatud on neil hotell.

Hinnad pole laes. Ka

ootab kõiki Haeska.


Vahva Eesti


Täna tahan sulle mõelda

minu kaunis Eestimaa.

Mul nii palju oleks öelda,

sõnu leida ma ei saa.


Loodan et sa aru saad:

oled väga vahva.

Sünnipäevaks täna saad

kogu meie rahva.


Vana vahva vabariik


Hei hei, hopa hei!

Täna sünnipäev on meil.

Kutsutud sai musklimees,

kellel raske töö ees.


Talle kannatlikult kordan,

tuleb tõsta sada korda

õhku vabariigi tool,

et saaks näha igalt poolt


palju naerusuiseid lapsi,

isa, ema, memme, papsi.

Vahva meie vana riik,

õnne soovib kogu riik.


Eesti test


Ütle mulle kas sa tead,

mis on meie Eestis head?

Üheskoos nüüd testime,

tunneme kas Eestit me?


Eesti rahvuslill on


..............................


Eesti rahvuslind on


...............................


Eesti rahvuskivi on


...............................


Eesti rahvuskala on


................................



Rõõmustame Eestiga


Palju õnne, hopsti hei!

Jälle pidupäev on meil.

Tähistame emmega,

pidutseme sõbraga,

lõbutseme issiga,

trallitame taadiga.

Palju õnne, Eestimaa!

Rõõmustame Eestiga.



SÕBRAPÄEV


Sõbrapäeva nimekiri


Sõbraga vantsida,

sõbraga tantsida,

sõbraga logelda,

sõbraga lugeda,

sõbraga liikuda,

sõbraga kiikuda.


Sõbrapäev


Mis siin ikka aega viita,

tahan oma sõpra kiita.

Et ta uhkeks nüüd ei lähe,

ütlen pigem veidi vähem.


Aga seda kindlalt tean,

sõbrast kõnelen vaid head.

Tal on kõrvad, pea ja nina,

tema parim sõber  – mina!


Sõbrapäeva võimlemine


Kui ma oma sõpra näen,

lehvitades tõstan käe.

Rõõmust korraks üles hüppan

ja siis sõbra juurde lippan.


Ümber sõbra keerutan,

ümber sõbra tiirutan.

Ja siis ilma vaevata

sõbrale ma naeratan.


Minu sõbrake


Kus on minu sõbrake?

Otsi, otsi ülesse!

Leia, leia ringi käi,

sinuga ma sõbraks sain.


Sõbrad


Mina olen sinu sõber,

sina oled minu sõber.

Kui on lapsi kokku kaks,

päev saab kohe rõõmsamaks.


Sõbralik sõber


Oma sõpra kõigile

tahan ikka kiita,

aga millal sõbraga

tasuks aega viita?


Ega meie rajad ju

tohi rohtuda,

vahel ikka sõbraga

tasub kohtuda.


Isegi kui läbi saab

kaunis sõbrapäev,

sõber ikka sõbralik

lausa iga päev.


Sõbrapäev


Seda, et mul sõpru pole

kurta pole vaja.

Lapsi igas vanuses

täis on koolimaja.


Tunnis hoolsalt õpin, kuid

vahetunnis ikka,

märkan mõnda õpilast -

lühikest või pikka.


Astun rõõmsalt ligi ja

tutvustangi end,

ju peab sõber olema,

kui on koolivend!?


Sõbralik sõber


Mõnikord ma murran pead -

milline on sõber hea?

On ta tark? On ta lahe?

Äkki hoopis pahur vahel?


Julge, abivalmis, kena,

osav, lõbus, naljanina?

Olgu Mari või siis Mikk,

sõber olgu sõbralik.


Hea sõber


Iga laps ju leida võiks

mõne sõbra ikka,-

otsin sõbralikku ja

mitte väga pikka.


Ja kui sõber kasvabki

veidi üle pea,

olgu veidi pikem kuid

iseloomult hea.


Sõber hea


Olen üsna kindel ma, arvab iga laps,

kodus koer peab olema, parem olgu kaks.

Kui on peres õde või hoopis väikeveli,

lemmikloomi olla võiks kokku kolm või neli.

Seda asja emaga arutama pean,

aga kulub tallegi ära sõber hea.


Sõbrapäeva maakaart


Sõbrale sai kingitud

suur maakaart,

et ta ikka otsida

oskaks võlusaart.


Kui ta peakski kaduma

maailma suures,

leiaks ikka kodutee

oma sõbra juurde.


Igav on! 


Hei, hei!

Igav on!

Vahel tuleb ette.

Hei, hei!

Igav on!

Võta seiklus ette.


Hei, hei!

Igav on!

Leia sõber hea.

Hei, hei!

Igav on!

Pane tööle pea.


Sõbrapäeva külalised


Tulin külla sõbrale,

pidupäevaks sebrale.

Õhtul saabus kõrvahark

kellel ühes kommikarp.


Jõime šokolaadijooki,

sõime vahukoorekooki.

Sõber hiljaks küll ei jäe,

kui on valentinipäev.


Sõbrapäeva võlutolm


Igal lapsel olla võiks

mõni sõber hea.

Valentinipäeval neid

ikka meeles pean.


Minul oma klassist on

sõpru kokku kolm,

neile kingituseks saab

vahva võlutolm.


Õpetaja imestab -

milleks tolm ja miks?

Suureks saades hakkan ma

targaks võluriks.


Sõbrapäeva öö


Siis kui lõppeb koolitöö,

algab sõbrapäeva öö.

Maitseb sõbrapäeva torti

kummitusi mitut sorti.

Ükski koll ei kollita

ilma sõber trollita.


Igaüks on imeline


Inimesed sarnased päriselt on harva,

igaüks on omamoodi, veidi ise karva.

Ikka erineda võib iseloom ja pikkus,

seda tähendada võiks ju kultuuririkkus.

Igaüks on meie hulgas õrn ja imeline,

ainulaadne, kordumatu, kaunis ilmaime.


Kuidas sõpra kutsuda?


Oma sõpra tahaksin teile tutvustada.

Kuidas seda teha? Tuleb otsustada.

Sõbramees või semu, sõbratar, sõbranna?

Ees – ja perenime talle ikka annan.

Tegelikult pole vaja teha kära,

sõber oma sõbra tunneb ikka ära.



EMAKEELEPÄEV:


Kuidas mõõta emakeelt?


Oleme vist seda meelt,

et ei kaalu emakeelt.

Pole sõna vahel tühik

mitte mingi kaaluühik.


Kuid ei jää vist päris tööta

tubli emakeelemõõtja.

Oleme vist ühte meelt,

et on kallis emakeel.


Kaunis emakeel


Alguses ma mõtlen vähe,

maalin suure algustähe.

Koolon, koma, punkt ja tühik -

lehekülg ei ole tühi.


Hakkan sõnu käänama,

ridu õigeks väänama.

Mõtlen natukene veel -

kõlab kaunis emakeel. 


Emakeel


Meie emakeel -

see on meie oma.

Lause lõpus punkt,

lisan mõne koma.


Meie emakeel -

alati on meeles,

sest et päris tihti

räägin emakeeles.


Aga lisaks veel

praegu teile ütlen,

enne rääkimist

vahel ikka mõtlen.


Isa emakeelepäev


Emakeelpäeval isa

õigekirja harjutab,

emakeelepäeval isa

emakeeles kirjutab.


Vahel harva isagi

eksida ju võib,

isa lemmiksõna on

sõnajalaõis.


Ema etteütlus


Emakeelepäeval teeb

ema etteütlust.

Kuidas kirjutama peaks

sõna ettevõtlus?


Kui ei oska hästi ta

sõnu väänata,

küsigu siis minu käest

kuidas käänata.


Kaunis emakeel


Emakeelepäeval

ära pane pahaks,

sulle oma keelt

näidata ei tahaks.


Emakeelepäeval

ikka rõõmus meel,

sest et kõlab kaunilt

meie emakeel.


Kalambuur


Kalal küll ei hakka palav,

ta on külm nagu kala.

Kalal ees on kalapilk

lausa iga silmapilk.

Saladus ei ole suur -

sõnamäng on kalambuur.


Emakeelepidu


Täna meie koolimajas emakeelepidu,

loeme ette, loeme ette kauneid luuleridu.

Kas sa kuulsid kuidas kõlab kaunis emakeel?

Kuulan ikka, kuulan ikka veel ja veel ja veel...


Rukkilill ja pääsuke, kaunis pääsusaba,

emakeeles rääkimast ennast ikka taban.

Aga ega kauem ma ei mõtle enam -

emakeeles kauneim sõna ikka ema.


Eesti keel


Pööriöö ja kirivöö,

härmatis ja kirmetis,

jäääär ja Sõrve säär.

Aga arvatagi võis -

lõpus sõnajalaõis.


Emakeel


Kuidas kõlab emakeel,

kirjeldada proovin,

sõnu kõige kaunemaid

ikka öelda proovin.


Et kõlada võiks emakeel,

tuleb veidi mõelda,

õiged sõnad õigesti

selgelt välja öelda.


Oskan oma emakeelt

lausa sünnist saadik,

õppisin ma emakeelt

emalt, isalt, taadilt.


Emakeelepäev


Teada on, et emakeel,

olla võib ka tema keel,

kindlalt on ta minu keel,

äkki hoopis sinu keel?

Ja kui on ta teie keel,

on ta ikka meie keel.


Emakeel


Mis on sinu emakeel?

See on kodu, rõõmus meel,

lasteaia-, koolitee.

Veidi natukene veel.


See on ikka enam veel

kui üks väga kena keel.

Rohkem sõnu vist ei mahu,

lisaksin veel juurde „rahu”.


Kuidas kõlab emakeel?


Kuidas maitseb emakeel?

Nuputame üheskoos.

Oleme vist ühte meelt -

nagu vanaema moos.


Kuidas lõhnab emakeel?

Ei meil teki tüli.

Oleme kõik ühte meelt-

nagu ema süli.


Kuidas kõlab emakeel?

Kas sa arvad ära?

Oma emakeele

tunnen kohe ära.


Punkt ja koma


Eesti keele tunni ajal

kirjavahereegleid vajan.

Aga vahel (ära ehmu!),

koma paneb äkki plehku.


Tahvli ette koma eksib,

õpetaja laual keksib,

pole kippu, pole kõppu,

panen punkti lause lõppu.


Kirjavahemärgid


Punkt ja koma, punkt ja koma -

need on koolilapse omad.

Mõttekriips ja semikoolon

hinnas ikka seal kus kool on.


Kirjavahemärke vajab

mõnikord ka õpetaja.

Olgu nii, las kasutab!

Need on päris tasuta.


Õigekiri


Ega pole õigekiri

lihtsalt mingi kõigest kiri.

Väga täpselt paigas kõik -

koma, punkt ja lauselõik.


Aga vahel kirjutaja

õigekirjas abi vajab.

Teda aitab välja raamat -

„Õigekeelsussõnaraamat“.


Suur algustäht


Mõtle, mõtle väheke,

leia õige täheke.

Täht ei ole ruutjuur,

vahel väike, vahel suur.

Praegu, mis seal salata,

lause võibki alata.


Hüüumärk


Mõtlen kaua, mõtlen vähe,

panen suure algustähe.

Maalin sõnu, teen pause,

kokku tuleb kena lause.

Sobib nagu kellavärk

kõige lõppu hüüumärk.


Kirjavahemärgid


Kirjutades vahel ma

vajan mõttepause,

et saaks kirja õigesti

iga järgnev lause.


Kirjavahemärke ma

ikka kasutan,

need on õpilastele

päris tasuta.


Tähenärija


Tahtis tähenärija

tähti minna närima.

Võttis ühe ampsu A-lt,

naksas tüki ära K-lt.

Järgi jäigi H ja I,

kokku tuli ihhii.  


Tähemaias


Kõlab kaunis emakeel

koolis, kodus, lasteaias,

mängunurgas, koduteel

ja ka maailmas laias.

Uusi sõnu õpin veel,

olen lausa tähemaias.


Varesejalad


Vares aknalaual keksis

ja siis klassiruumi eksis.

Vihikusse salaja

tegi jalajäljed ja

siis kui klassiuks läks lahti,

lendas ära salamahti.


Sassi läksid kirjaread,

vihikutes kirjavead.

Kus on kriips

ja kus on kraaps?

Kraaksub vares

kraaks ja kraaks!


Keeled


Räägin ikka emakeeles,

sest et emakeel mul meeles.

Kõnelen ka teisi keeli

ja neid juurde õpin veelgi.

Arvab vanaema Anne,

et mul keelte peale annet.


Alligaatori kalligraafia


Täna õpib võõrsõnu

väike alligaator Tõnu.

Teda aitab keksiv konn

kellel ühes leksikon.

Näitab kaelkirjak Mirja

kuidas panna sõnad kirja.


Allkiri


Küsiti mu allkirja,

mis ma oskan kosta?

Äkki on see mingi asi

mida poest saab osta?

Kirjutada ikka oskan,

kah nüüd mõni ime!

Paberile uhkelt kriban

perekonnanime.


Tristan ja Kristjan


R-i õpib traktor Tristan,

teda aitab kallur Kristjan.

Põrisevad põrr ja põrr,

torisevad trõnn ja trõnn.


Vurisevad vurr ja vurr,

urisevad urr ja urr,

mürisevad mürr ja mürr,

porisevad porr ja porr.


Luristavad lurr ja lurr,

kuristavad kurr ja kurr,

norisevad norr ja norr,

puristavad purr ja purr.


Traktor Tristan ütleb R,

kallur Kristjan ütleb R.

Ühest tähest vähe vist-

lastiks terve tähestik.


Emade keel


Üsna tihti puhume

emaga me juttu,

kui me juttu puhume,

aeg see möödub ruttu.


Emadel on oma keel,

lastel on see meeles,

emaga me räägime

ikka emakeeles.


Ema näitab keelt


Oleme kõik seda meelt,

emad küll ei näita keelt.

Aga emakeelepäeval

mida meie silmad näevad?


Emme musi


Minu emakeel

nagu memme musi,

nagu emme peos

minu väike käsi.


Minu emakeel

nagu emme musi,

laps emakeelest,

kunagi ei väsi.


VASTLAPÄEV:


Vastlapäeva retsept


Kamaluga lund, kümme kuklit,

segada tuisu ja tutimütsidega.

Juurde lisada kolm taldrikut hernesuppi

ning viis vuhisevat vurri.

Maitsestada lusti ja naeruga.


Vastlapäev


Peale lasteaeda, kooli,

pole näha lapsi pooli,

sest nad nagu võluväel

kokku saavad kelgumäel.

Kelgusõit on tähtis töö,

kui ei saabuks ainult öö!


Vastlapäeval


Pähe müts ja kaela sall,

vastlamäel käib talvetrall.

Meie lapsed siuhti siu

lasid väga pika liu.

Ja kui kelk läks veidi uppi,

söödi maitsvat hernesuppi.


Vastlapäev


Õpib vanaema Urve,

kuidas välja võtta kurve.

Arvab vanaisa Jaan:

„Mul on kõige uhkem saan!”

Näeb ka iga pimesikk -

vastlaliug sai õige pikk!


Vastlapäev


Täna koolitundi ma

võtan kaasa kelgu,

koolipäeva lõpuks ehk

selle põhjus selgub.


Peale tunde tuisata

kelgumäele soovin,

sest et parim küngas on

meie koduhoovis.


Veidi viltu vaadata

pinginaaber võib.

Sellepärast tallegi

vastlakukli tõin.


Õpetaja vastlad


Mitu last on kokku meie kelgumäel?

Kui vaid läbi tuisu tutimütse näeks.

Terve meie klass vastlaliugu laseb,

õpetaja praegu õppida ei käse.


Üks ja kaks ja kolm, kaheksa ja neli,

vastlaliugu laseb õpetaja Heli.

Täna lustib õues kogu meie klass:

Liina, Mia, Martin, Kristjan, Triinu, Sass...


Vastlapäev


Ei meid peata ükski vägi,

kui on õues kelgumägi.

Liugu lühikest või pikka

vastlapäeval mõõdad ikka.


Keerle, pöörle lõbus vurr,

et saaks õige iga kurv.

Tuut-tuut-tuut ja tsuhh-tsuhh-tsuhh,

lumme kukume karpuhh.


Lumeralli kelgumäel -

see on õige vastlapäev.


Vastlapäev


Vanaisa viuhti viu

laseb pika kelguliu.

Üsna leidlik on me taat,

tal on kelguks vana paat.

Pole raske üksi kurv,

kui on kaasas vastlavurr.


Rallikelk ja hiired


Vastlapäeval minu

kelk on kõige kiirem,

sest et pesa sinna

tegid keldris hiired.


Hiirevanaisa

ronib kelgurooli

(ise arvab et,

istus kiiktooli).


Hiirtel pikad linad

vastlapäevarallil.

Tänuks kingin neile

uhiuue salli.



LUGEMINE. RAAMATUKOGU


Raamatukogu retsept


Miljon vahvat raamatut

segada lugemislustiga,

lisada tosin tarkusetera

ja seitse seiklust.

Juurde neli lugemisampsu.


Raamatusöödik


Üks, kaks, kolm ja keeran lehti,

mul on lugemiseks mahti.

Ega keegi mind ei keela,

raamatuid ma lausa neelan.

Ei ma tähti süüa karda,

lugemine teeb ju targaks!


Lugemisluba


Lastel sünnist saati juba

lugemiseks antud luba.

Veerida nad küll ei karda,

põnn see hakkab tähetargaks.

Lugema ei sunnitud,

lugejaks sai sünnitud!


Lugemiselt tabatud


Kodu, lasteaed või kool -

lugeda saab igal pool.

Raamatuid on terve kuhi.

Mul on lugemise tuhin.

Lugemiselt tabatud!

Lugemine lubatud!


Lugemislust ja lugemispisik


Lugemislust, lugemislust -

vahel sa tuled ei tea kust.

Ikka rõõmust pakatad,

tulles kõiki nakatad.

Lugemispisik, lugemispisik -

oled väga tähtis isik.

Sest et ammu meie peres

lugemine lausa veres. 


Lugemismaraton


Ei me jookse, ei me rutta,

ei me finišisse tõtta.

Loeme ette, loeme palju,

loeme tasakesi, valjult.

Spordireeglid siin ei kehti-

võidab see, kes keerab lehti.


Lugemisluba


Lugemispäevik, lugemispäevik -

anna lugemisluba!

Lugemispäevik, lugemispäevik -

lugema hakkasin juba!

Lugemispäevik, lugemispäevik -

lugemisjärjehoidja,

mõnikord veidi aitab

raamatukoguhoidja.


Loen!


Mul on aega, mul on mahti

teha juturaamat lahti.

Mul ei võta küljest tükki

lugeda üht peatükki.

Järjekord ja järjehoidja

aitavad mul järge hoida.

Kaunid pildid, põnev sisu -

kasvab lugemiseisu.


Lugemine loeb


Mõni raamat paks,

teine õhem vähe,

et neist aru saada

õpin selgeks tähed.


Tuleb kokku sõna,

lause, pikem lõik,

meie kodus lihtsalt

loevad ette kõik.


Taipate vist ise -

lugemine moes.

Nii on ikka olnud -

loeb see kes loeb!


Nina raamatus


Lugemiseks aega varun,

tekstist alati saan aru.

Lugemiseks aega napsan,

mõni köide lausa kapsas.


Lugemiseks aega võtan,

ebaolulise jätan.

Ma ei ole saamatu,

kui on nina raamatus.


Ettelugemise päev


Ettelugemise päeval

tohib ette lugeda.

Muinasjuturaamatuga

emme kaissu pugeda.


Aga koolis, lasteaias

kauneid sõnu kuulen kust?

Meie klassijuhataja

luges vahvat luuletust.


Raamatuvõimlemine


Ajan laiali ma käed,

lahtist raamatut sa näed.

Kui on tehtud üks kükk,

läbi loetud peatükk.

Sirutan ja pead pööran,

lehti edasi nüüd keeran.

Raamat läbi, kinni plaks!

Lugedes saab targemaks.


Metsa raamatukogu


Metsas ajalehte loeb

karuema Malle,

uurib kokaraamatut

siiliisa Kalle.


Unejuttu kuulamas

rebane Lisette,

loeb teadusraamatut

mägralaps Anette.


Metsa jututuba on

alati ju lahti,

kui sul jalutades on

kuulatada mahti.


Järjehoidja


Kui ma hakkan lugema -

raamatu teen lahti,

lehti ikka keerata

alati on mahti.


Aga vahel lugedes

(kui ma olen aus),

tuleb silmi puhata,

teha väike paus.


Nagu ikka lugedes

aitab järge hoida

ise meisterdatud

vahva järjehoidja.


Ema loeb ette


Õhtul teki alla poen,

ema mulle ette loeb.

Emal alati on mahti

teha põnev raamat lahti.


Jutte, luuletusi, nalju

loeme ikka hästi palju.

Olgu päev või olgu öö -

lugemine puhas rõõm.


Ette loen


Vahel ikka tuleb ette,

et ma lugema pean ette:

luuletusi, jutte, nalju,

tasakesi või siis valjult.


Aga ega terve tunni

rääkima mind küll ei sunni.

Kui ma olen päris aus -

vahel on mul mõttepaus.


Kuidas lugeda?


Väikevend Eerik

tähti kokku veerib,

isal aga tuge,

pakub e-luger.


Vanaema Malle

loeb lihapalle,

vanaisa Tõnu

teeb ristsõnu.


Aga mulle veel

(ärge heitke ette)

loeb õhtu eel

ema veidi ette.


Orav õpib lugema


Käbikuningas kui käbid

närib, pureb sõnad läbi.

Lugeda kuis soravalt,

õppida võiks oravalt.


Puutetundlik raamat


Ega ükski koolilaps pole saamatu-

klassiruumis avab paksu raamatu.

Kas on puutetundlik? Uurib väheke.

Kuidas paistab punkt, lause, täheke?

Nähku loetav raamat välja kuidas tahes,

lugemine lihtsalt alati on lahe.


E-raamat


Oskan tähti A ja B,

kuidas selgeks saada E?

Kiikan tähestiku lõppu,

pole kippu ega kõppu.


Milleks tekitada draamat,

isal on ju e-raamat.

E - lugerisse poen

ja siis tähe selgeks loen.


Muinasjutulumi


Kui eile õhtul lapsed said teki alla poetud,

muinasjuturaamat sai päris tühjaks loetud.

Kuningas ja kuninganna läksid võluriiki,

printsist uuesti sai konn, ta hüppas otse tiiki.


Puhtast valgest paberist lõikas ema pehmeid,

kauneid tähti säravaid ja lumehelbe ehteid.

Kui lapsed öösel nohinal nägid võluund,

akna taga sadas päris muinasjutulund.


Perega raamatukogus


Kribin-krabin, sihin-sahin,

lehe keeramise kahin.

Tore lasteraamat „tere“,

ütleb sulle meie pere.


Kribin-krabin, sihin-sahin,

lehe keeramise kahin.

Tore noorteraamat „tere“,

ütleb sulle meie pere.


Kribin-krabin, sihin-sahin,

lehe keeramise kahin.

Tore teadusraamat „tere“,

ütleb sulle meie pere.


Kribin-krabin, sihin-sahin,

lehe keeramise kahin.

Tore suurteraamat „tere“,

ütleb sulle meie pere.


Kribin-krabin, sihin-sahin,

lehe keeramise kahin.

Tore põnniraamat „tere“,

ütleb sulle meie pere.


Lõbus lasteajakiri


Postkasti potsatas

ümbrik üsna potsakas.

See ei ole lihtsalt kiri -

hoopis lasteajakiri.


Uued jutud, salmid, sõnad,

meisterdused, ristsõnad,

mõistatused, koomiksid.

Lugeda kas prooviksid


ette vanaemale,

isale ja emale?

Naerab viimanegi viril

pihus lasteajakiri.



MUNADEPÜHAD:


Kallis jänku


Kas on keegi jänkut näinud?

Kas on jänku juba käinud?

Kuidas me nüüd peame pühi,

siis kui jänku korv on tühi?


Oli jänkul jänes põues,

kui ta silkas meie õues?

Jänku - tule millal tuled,

meile ikka kallis oled!


Kevadpühad


Munakorv ei ole tühi,

kui me peame kevadpühi.

Seal on muna kollane,

hõbedane, kullane.


Siiru-viiru siiruline,

vikerkaare viiruline.

Rõõmsaid lihavõttepühi!

Oi! Korv ongi tühi!


Munadepühade poks


Täna mune koksime,

toksime ja poksime.

Kas on tugev munakoor?

Kohe hakkab teine voor.

Võitjad olemegi kuna

auhinnaks ikka muna.


Munadepühade räpp


Koksti koksti,

toksti toktsi,

hopsti hopsti,

potsti potsti.

Räpib kana,

rokib muna.


Pajutibu kiige


Sinitaeva kevadtuultes

lendas tibu pajupuule.

Ja kui paju tuules liikus

väike tibu rõõmsalt kiikus.

Jänkul korv nüüd tühi kuna

okstel ripub sada muna.


Nutijänese saba


Lihavõttejänku tõi

korvi meie klassi,

kuidas ta ei aja küll

õpilasi sassi?


Jänku lihtsalt väga tark,

arvan nõnda kuna,

iga laps ju kingiks sai

ühe kirju muna.


Kirjud munadepühad


Kanad laudas närvilised,

munad äkki värvilised.


Roheline on munake,

kii-kaa-kaa teeb kanake.


Punane on munake,

kii-kaa-kaa teeb kanake.


Kollane on munake,

kii-kaa-kaa teeb kanake.


Sinine on munake,

kii-kaa-kaa teeb kanake.


Aga äkki vakka kanad,

korvis mitu kirju muna.


Kuhu kadus muna?


Meile külla tuli kana,

kaasas oli kirju muna.

Kanale ma tegin pai,

aga kuhu muna sai?


Kiiga kaaga, pilla palla,

muna veeres laua alla.

Kiiga kaaga, pilla palla,

ema köögipõlle alla.


Meile külla tuli kana,

kaasas oli kirju muna.

Kanale ma tegin pai,

muna üles leitud sai.


Kiiga kaaga, pilla palla,

muna veeres laua alla.

Kiiga kaaga, pilla palla,

ema köögipõlle alla.



MARDIPÄEV:


Novembri maraton


Kadrisant Kadri ja mardisant Mart,

ootavad kuni antakse start.

Joosta on tore ja jooksma saab minna

naabrite juurde ja maale ja linna.

Kes saab ette – polegi tähtis,

Kadrid on käinud ja Marte nähti.


Mardisandid


Mardiõhtul meie kandis

lasti sisse mardisandid.

Laulsid nad ja tantsisid,

elutuppa vantsisid.

Ja on väga kena komme,

martidele anda komme.


Mardisandi kukerpall


Mardid toovad viljaõnne,

mardid toovad karjaõnne.

Seljas kuub või vana vammus

astuvad nad reipal sammul.


Pererahvalt saavad kiita,

pole kaua aega viita.

Laulud lauldud, kaela sall,

külakostiks kukerpall.


Mardisandi helkur


Kui me lähme marti jooksma,

komme ikka koju tooks ma,

Rõõmsalt ringi vantsime,

laulame ja tantsime.

Kaasa veame kommikelku,

jope küljes särab helkur.


Mardisandi palitu


Mardid ringi vantsivad,

laulavad ja tantsivad.

Pärast sai veel valitud,

kõige vahvam palitu.


Mardisant ja tont


Ukse avab meie laps,

äkki on see mingi aps?

Trepikojas mitu tonti,

mis neil asja siia kanti?


Rõõmsalt tuppa vantsivad,

laulavad ja tantsivad.

Marti joosta kena komme,

kingiks saavad palju komme.


Mardisandi programmeerimine


Ausalt, praegu ma ei jandi,

programmeerin mardisandi.

Marti jookseb siis kui vaja -

kas või koolis tunni ajal.


Oskad arvata või mitte

mardisant tõi megabitte.

Siis kui internet ei tõrgu,

jooksen marti kasvõi võrgus.


Madruse mardipäev


Madrus Martin jookseb marti,

mardus Martin ootab starti.

Mardipäev on seda sorti,

kus kõik lapsed teevad sporti.

Madrus Martin veidi tardus,

kui tal vastu marssis mardus.


Mardilaada kadrid


Täna mardilaadale kadrid tulid külla,

kas ei ole vara veel nendel veidi tulla?

Kui nad juba tulid siis, võtame nad vastu,

midagi meil pole ju kadrisandi vastu.

Ega mardisandid ju karda kadrisante,

oleks veel et näinuks nad lumivalgeid tonte.


November


Joondu! Valvel! Finiš! Start!

Lippab Kardi, jookseb Mart.

Tuuleiilid tuhisevad,

mantlihõlmad vuhisevad.

Teatepulk jääb Mardi kätte,

kuigi Kadri tuiskas ette.


November


Laske kadrid lasteaeda -

katri, katri.

Laske mardid kooli kaeda -

marti, marti.

Tulgu sandid meie koju -

katri, marti.

Võtku kaasa rõõmus tuju -

marti, katri.


November


Mardil varbad valutavad,

Kardil küüned külmetavad.

„Laske sisse!” paluvad nad.

Laps tõi kindad, soojad sokid,

andis kaasa memme voki.


November


Ukse avab väike Paul,

kostab vanaaegne laul:

„Mardil varbad valutavad,

Kadril küüned külmetavad.“

Kuued katki, räbal kant,

ukse taga on ju sant!

Ega rumal pole laps,

valib ruttu 112.



KADRIPÄEV:


Kadrisandid


Kadrisandid kleidid maani,

keerutavad kaerajaani.

Ja kui ära väsivad,

plaksutavad käsi nad.

Viljaõnn sai jagatud,

rõõmus tuju tagatud.


Kas sa kadrisante nägid?


Mõnikord ma õues jälgin,

kas on kadrisandi jälgi?

Kadridel on mahti minna

läbi terve meie linna.


Kas sa kadrisante nägid?

Mida kadrisandid tegid?

Kadrisante (selge seegi!)

alati on näinud keegi.


Kadripäeva retsept


Kümme kaunist kübarat

segada satsiliste seelikutega.

Lisada näpuotsaga naljatilku,

maitsesta laulu ja tantsuga,

raputa peale viljaõnne ja karjaõnne.


Kadrisant ja kummitus


Kadrisant sai uhiuue

kauni säravvalge kuue.

Tuli tooma viljaõnne,

tuli tooma karjaõnne.


Väikevend teeb ukse lahti,

pole karjatada mahti:

koridoris kummitus

suure õe kummikuis.


Kardisandi gloobus


Kuidas leida üles sajad

inimeste elumajad.

Tänavad on üle linna,

valesti ei tahaks minna.


Võib ju ringi keksida,

kuid ei tahaks eksida,

Alla kadrisant ei anna,

õlakotis gloobust kannab.


Kadri kübar


Ukse taga kadrisant,

uhke kuub ja kena kleit.

Aga äkki sügisilmad

sitsikleidiks veidi külmad?

Ah, kui ongi veidi vilu,

ehib juukseid kübar ilus!



HALLOWEEN:



Kõrvitsate pidu


Meil on kõrvitsate pidu,

laternaid on mitmeid ridu.

Igaüks on ise näoga,

kõik on õudse tegumoega.


Halloween


Kõrvits hakkas äkki tondiks,

zombil aga hambus kondid.

Avan ukse, ütlen „tere“,

vastu vaatab luukere.


Mustal kassil väga kiire,

lendu tõusid nahkhiired.

Hallo siin, hallo siin

jube, õudne halloween!


Halloweeni tondid


Trikk või komm, trikk või komm,

kes seal ukse taga on?

Arvasin et mardisandid,

olid halloweeni tondid.




JÕULUD:


Jõuluvõimlemine


Ei niisama pikuta,

võimlen päkapikuga.

Käed ette, käed taha,

vaatan üles, vaatan maha.

Õlaringe neli tükki

ja siis ruttu kolm kükki.

Pärast päkapikuga

natukene pikutan.


Päkapikuluure


Kust see päkapikk küll teab,

kas on lapsed olnud head?

Päriselt, ma pole näinud,

et ta oleks külas käinud.


Mööda katuseid ja kuure,

toimub päkapikuluure.

Tegelikult, kas sa tead?

Lapsed alati on head!


Jõulukelluke


Mina olen tilluke,

mul on väike kelluke.

Till-till, till-till,

helisemas jõulukell.


Väike päkapikk


Olen väike päkapikk,

päkapiku jagu pikk.

Kui ma jään vanaks,

hakkan jõuluvanaks.


Päkapiku kodutöö


Pikapäevarühma

tuli päkapikk,

uurib kas on päev

lühike või pikk?


Päkapikul kiire

olgu päev või öö,

kingipanek ongi

tema kodutöö.


Jõulukalender


Alanud on jõuluootus,

seina peal kalender.

Õhus hõljub lumelootus,

seame valmis end me.


Et saaks pühad tulla juba

aknaruudu avan.

Ausalt, mul on selleks luba!

See on kena tava.


Jõulupärg


Ei tea kuidas jõulutaat

meile tulla oskab,

kui ma valjult räägin kas,

hääl võiks talle kosta?


Kohti on ju tuhandeid

kus ta minna saab,

kuidas ta küll leiab meid

üles kodumaalt?


Uksele ma riputan

jõulupärja suure,

seda kaugelt märkab ehk

päkapikuluure.


Päkapiku piparkook


Päkapikk see aknalaual jalgu kõlgutab,

päkapikk see aknalaual mõtteid mõlgutab.

Keerleb lendleb lumehelbeid tutimütsile,

nii on äkki lumivalge tutimütsike.

Imelisel talveõhtul jõulurõõm on suur,

päkapiku piparkoogil lumine glasuur.


Jõulutaadi piparkook


Memm sa pane piparkook

ahjuplaadile,

et see ikka rõõmu tooks

jõulutaadile.


Tegijale teevad pai

väikene ja suur,

kaunistuseks peale sai

muidugi glasuur.


Piparkoogipõder


Ahjuplaadilt lendu tõusis

piparkoogipõdra saan,

kas nüüd talvevõlumaale

lennata ma äkki saan?


Naeratades küsib ema:

„Maiustus sai kuhu?”

Piparkoogipõdra saan

lendas lapse suhu.


Päkapiku äpp


Päkapikul enne pühi

kingikott on ikka tühi.

Ega meelt ta küll ei heida,

tuleb kiirelt kingid leida.

Kõlab lõbus jõuluräpp,

päkapikul jõuluäpp.

Mahub kingikotti ära

jõulurõõm ja küünlasära.


Lasteaia päkapikk


Päkapikk see tuli meie lasteaeda.

Kas on lapsi häid? Tahtis järgi kaeda.

Aknalaual oli kakskümmend sussi,

päkapikul läks kingipanek vussi.


Päkapikk ei tahtnud aega kaotada,

kuidas oleks õige kingid jaotada?

Päkapikul sussi aitan üles leida,

õige päkapikk meelt küll ei heida!


Jõulupidu lasteaias


Meil on täna lasteaias

kena jõulupidu.

Suures saalis mudilasi

seisab mitmeid ridu.


Meie rühma lapsed on

talvevõlumaalt.

Suure kingikoti tõi

kaasa jõulutaat.


Jõulupeol alati

päkapikud reas.

Peale punamütside

neil ka salmid peas.


Pahur päkapikk


Arvab õpilane Vahur:

päkapikk on väga pahur.

Sest, et veidi enne pühi

aknalaual suss on tühi.


Kui ta oleks rõõmsas tujus

küllap kingipanek sujuks.

Päkapikk kuid salme teab, -

sussi sees on luuleread.


Päkapiku kõrvits


Päkapikul kena komme,

peita sussi sisse komme.

Äkki ehmus, mis on siin?

Aknalaual mandariin.


Uurib asja siit ja sealt,

puuvilja alt ja pealt.

Katsub veidi, tundub õrn vist?

Äkki olla võib see kõrvits?


Kuid ei jookse ära ta,

ega kurjalt kärata.

Üllatada lapsi aeg,

käes on ju advendiaeg.


Päkapikk ja pakirobot


Päkapikk on ähmi täis,

on see tõsi või nii näib?

Kingikott käib ise ringi,

pole saapaid, pole kingi.

Jõulumehel all on rattad,

kui ta õues ringi ruttab.

Pererahvas vastu tõttab,

nagu oleks vana tuttav.

Päkapikk ei heida meelt,

robotile annab teed.

Kui ei ütle oma nime,

äkki ongi jõuluime!?


Päkapiku ajataju


Päkapikk, päkapikk

ütle kust sa tead,

millal sussi sisse

kingi viima pead?


Päkapikk, päkapikk

palju on ju maju,

äkki kaotad viimaks

oma ajataju?


Päkapikk, päkapikk

tegelikult teab -

kingipanekuks

iga aeg on hea!


Päkapiku lõks


Kus võiks ringi hiilida

päkapikud sajad,

kas on punamütsidel

oma kindlad rajad?


Kas ehk mõni lastest teab

mingit kindlat nõksu,

kuidas päkapiku võiks

püüda kinni lõksu?


Päkapikku tahaks ju

näha igaüks.

Kas on ikka punane

tema tutimüts?


Tegelikult päkapikk

alati on vaba,

kuigi kingipanekult

mõnikord ta taban.


Päkapikk ja kaktus


Asja uurib väike mees,

kas on kommid sussi sees.

Lugu tundub imelik,

päkapikk on pime vist.


Kommid jäetud pilla-palla

lillepoti ääre alla,

lõunamaine kuusepuu

aknalaual talvekuul.


Päkapikk ja ema king


Päkapikul asi vussis,

otsib aknalaualt sussi.

Vaatas ringi, äkki nägi

sussist saanud liumägi.


Tahaks küll ju liugu lasta,

aga jõulud pole vastlad.

Hiljem kommid leiad sina

ema kontsakinga ninast.


Päkapiku pai

(koos liigutustega)


Pane kolmnurkseks käed,

päkapiku mütsi näed.


Pane ümmarguseks käed,

vahvat mütsitutti näed.


Veidi ühel kohal tammu,

laste juurde sean nüüd sammud.


Tõsta silme ette käed.

Kus on suss? Kas sa näed?


Päkapikule teen pai,

üllatuse kätte sain.


Päkapikk ja tiiger


Aknalaual lapse suss,

nurrub tasakesi kass.

Päkapikul palju tööd,

tassib komme päeval ööl.


Kiikab üle sussi ääre,

süda kukub saapasäärde.

Aknalaual on ju hiigel

vöödilisekirju tiiger.


Linnapäkapikk


Jõuluõhtuks lähme maale

vanaema juurde,

perega meil tuleb sõita,

metsalaande suurde.


Linnakodus laual on

lahti maakaart,

et näeks tulles jõulumees

õiget ilmakaart.


Päkapiku vildikas


Päkapikk tõi vildika,

maalin talvevõlumaa,

porgandi ja lumememme,

kelgutama end ja emme,

käpikusse isa käe,

sinna peitu võluväe.


Šikk jõulusokk


Kop-kop! Kop-kop!

Ukse taga jõulusokk.

Kuhu jõuluvana jäi?

Kuidas sokk küll siia sai?

Aga arvab päkapikk -

jõulusokk on väga šikk.


Jõulusoku jõulusokid


Kätte jõudis jõulukuu,

särab kaunis kuusepuu.

Tantsin päkapikuga,

mängin jõulusikuga.

Jõulusokid jõulusokult

panid pihta päkapikud.


Jõulusalm


Teinekord peab õppima

mõne salmi pähe.

Ikka harjutama pean

palju või siis vähe.


Aga vahel minna võib

luuletus ju meelest,

unustasin sõnad ja

isegi mis keeles.


Enne jõuluõhtut mul

salm on ammu peas,

aitab välja jõulumees,

kui teen mõned vead.


Jõulusalm


Kop-kop, lahti tee!

Ukse taga jõulumees.

Imekaunid jõulusalmid

ammu lugemiseks valmis.

Peagi kingikott on tühi,

soovin rõõmsaid jõulupühi!


Jõuluvana vanus


„Jõuluvana ütle mulle

palun oma vanus,”

vaikselt kõrva sosistades

kingisaaja anus.


Kui sa oled väga noor,

laulan sulle räppi,

kui ma luuletust ei tea,

pakun kingiäppi.


Kui sa oled vana ja

pikk on sinu habe,

jõuluõhtul mängida

võime hoopis kabet.


Jõuluvana droon


Lumehanged maja ees,

kuhu jääb küll jõulumees?

Kinke kätte nii ei saa,

kui ei sõida ringi saan.


Kui saab üles jõulukroon,

maja kohal peatub droon.

Rudolf hüppab rõõmust lakke,

kui ta püüab kingipakke.


Jõuluvana äpp


Kullakallis jõulumees,

pikk on täna sinu tee.

Ammu ootab meie pere,

et saaks hüüda sulle „tere”.

Väiksel vennal püsti näpp,

tal on jõuluvana äpp.


Puupea kuusepuu


Kätte jõudis jõulukuu,

puupea ostis kuusepuu.

Ei ta õlgu kehita,

kuuse ära ehib ta.

Särab puupea kuusepuu

terve kauni jõulukuu.


Kaunis kuusk


Täna me ei mõtle muust,-

kuidas püsti saada kuusk.

Puu see tahab kukkuda,

toanurgas tukkuda.


Päkapikk nüüd jäigi hätta,

kuhu kinkipakid jätta?

Nukralt õlgu kehitab,

aga puud ei ehi ta.


Äkki saabus jõulutaat

meiel kaugelt jõulumaalt.

Ta ei teinud pikka juttu,

tõstis kuuse püsti ruttu.


Puu nüüd kukkuda ei karda,

okstel sädelust ja karda.

Enam me ei mõtle muust:

meil on kõige kenam kuusk.



TALV:


Talisupleja


Enne kui ta meres supleb,

ühel jalal veidi hüpleb.

Tal on hea tuju ja

ta on taliujuja.

Ära teda parasta,

parem ennast karasta.


Talivõimlemine


Tõstan üles-alla käed,

lumi langeb, kas sa näed?


Kokku kolm puusaringi,

lumememm käib hoovis ringi.


Hüppan üles, hüppan alla,

sõidan kelgul mäest alla.


Samm ette, teine veel,

suusatan nüüd metsateel


Lõpuks ajan selja sirgu,

talvel õues ikka virgun.


Lumememme talisuplus


Õues pakane kui paugub,

lumememm on jääaugus.


Sulla-mulla, sulla-mulla,

ujumises saab ta kulla.


Hiljem meie aianurgas

söenööbid on ja porgand.


Sulla-mulla, sulla-mulla,

ujumises saab ta kulla.


Saame kokku kelgumäel


Kes on kelgutajaid näinud?

Kus on kelgutajad käinud?

Kelgudetektiiv nüüd jälgib,

kas on lumel kelgujälgi?

Talvel ikka võluväel

saame kokku kelgumäel.


Lume matemaatika


Talvel pole küsimust

kuidas aega viita,

lumehelbeid koolilaps

püüab kokku liita.


Kas saab katta lumega

meie suusarajad,

kelgumäed ja katused

tänavad ja majad?


Lume matemaatikas

säravad on tehted,

kuusepuudel ripuvad

imekaunid ehted.


Kelgutaja pikkus


Täna meie õpetaja

tahtis liugu lasta,

ega ma ei oskagi

midagi nüüd kosta.


Peale tunde temagi

kelgumäele tikkus,

aga kas on õige kasv,

kelgutaja pikkus?


Tegelikult oli tal

üsna kena sõit,

kelgumäele oodatud

alati on kõik!


Kõige kiirem kelk


Panen kaela sooja salli,

alata võib kelguralli.

Leiutasin mõned trikid,

kiire kelgusõidu nipid.


Kelgunöör käib ümber käe,

rühin üles kelgumäest.

Kelgusõidul poole piire,

sest mu kelk on kõige kiirem.


Jutukad kelgud


Igas trepikojas lapsi olgu kaks,

mina ja veel lisaks mõni naabrilaps.

Kenal talvepäeval üsna tihti selgub:

tasa koridoris sosistavad kelgud.


Üksi pole kelgul mõtet pobiseda,

üheskoos on kena rõõmsalt lobiseda.

Hiljem haarab kelgu kaasa poisiklutt,

trepikojas hüpleb lõbus mütsitutt.


Lumememme kelgusõit


Rühib üles kõigest väest

lumemeeski kelgumäest.

Hei! Hei! Vaata emme!

Saanil sõitvat lumememme.


Siis, kui tuleb minna tuppa,

lumememmgi hange hüppab.

Äkki naerma puhken kuna,

kelgul ees on porgandnina.


Kelgunöör


Punusin ma kogu öö,

et saaks tugev kelgunöör.

Ega ma ei taha huupi

sõita hange uperkuuti.

Oma jutule veel lisan,

nöörist tõmbab vanaisa.


Isaga uisuplatsil


Isaga ma täna jääl,

püsti kumbki meist ei jää.

Aga silmis lõbus helk,

appi tuleb uisukelk.


Isa juhendamas last,

õige samm on nõnda vast.

Uisuraami lükkab takka,

põnn see ise sõitma hakkab.


Ega isa alla anna,

jalg on nõrk, kuid jää ehk kannab.

Viimaks saabub selgus eee...

istub põnni kelgule.


Nutiuisud


Kui mul oleks nutiuisud,

õue võluks vigurtuisud.

Ühte lumist sõiduäppi

lapsel ikka vaja appi.

Sest et tali tuisuta

kui uisutaja uisuta.


Lumehange kargame


Igal aastaajal algus,

kõigil isevärki valgus.

Kaunis lumesadu talvel,

lapsed põnevil ja valvel.

Lumehange hiljem, varem

kargab lõpuks neist ka arem.


Õues näeme


Laske minna! Laske minna!

Lastel kohe lumelinna.

Õues näeme! Õues näeme!

Tule otse kelgumäele.

Sõida alla! Sõida alla!

Ära suusaradu talla.


Nutisaan


Märgin üles päevaplaani,

et ma vajan nutisaani.

Ei ma õlgu kehita,

kelgu valmis ehitan.


Kelgusõit ei ole raske,

ainult kelgumäele laske.

Ma ei kuku pilla-palla,

ronin üles, sõidan alla.


Ega kohku kelgujuht,

lendab hoopis viuh ja viuh!

Saani veidi putitab

ja on ise nutikas. 


Nutikelk


Laps see nurub nutisaani,

mäest alla sõiduplaani.

Saan see mõõtku kraade hanges,

et ei oleks külmast kange.

Kelgusõit kuid pole äri,

lumi alati on päris.


Püsib kena suusailm


Püsib kena suusailm.

Ega ma ei luiska.

Lund on täis terve ilm,

praegu veel ei tuiska.


Püsib kena talveilm,

tule vaata ise.

Lund on täis suu ja silm,

lustib suurem, pisem.


Kelgumäel on kelguilm,

lumememmed valvel,

see on õige sõiduilm

lumerohkel talvel.


Tahvelsuusad


Lumel pole pidureid,

kuidas teha vigureid?

Lenda, keerle tore suusk,

oled ikka tehtud puust?

Kelgumäel on täna ahvid

jalas isa nutitahvlid.


Susser-vusser


Susser-vusser kelgurajad,

kelgumäel on jäljed sajad.

Kes on kelgutamas käinud?

Kes on kuulnud, kes on näinud?


Susser-vusser suusarajad,

suusamäel on jäljed sajad.

Kes on suusatamas käinud?

Kes on kuulnud, kes on näinud?


Susser-vusser uisurajad,

uisuplatsil jäljed sajad.

Kes on uisutamas käinud?

Kes on kuulnud, kes on näinud?


Jääkaru kelgutab


Ema esikus peab aru,

tuppa tuli jääkaru,

Punapõsksed põnni palged,

muidu üleni on valge.


Arktika me koduhoovis,

mõmmi kelgutada proovis,

Saan see sõitis lumehange,

jääkaru külmast kange.


Lume järelvalve


Lumi keerleb, langeb alla,

lumehelbed pilla-palla.

Mis siin ikka parata,

tahan hange karata.


Nagu ikka keset talve

kestab lume järelvalve.

Praegu öelda võingi kohe -

kui on lumi, olgu kohev.


Kõige tähtsaim uudis


Akna juurde silkame

ja siis rõõmust kilkame.

Saabus aasta kauneim tund,

väljas sajab laia lund.

Haugatab ka Muri kuudis:

„See on kõige tähtsaim uudis!“


Lumeäpp


Uurib laps ja uurib isa,

kas on loota lumelisa?

Juba ammu tahaks minna

ehitama lumelinna.

Kuidas luua lumeäppi?

Lumememme kutsun appi.


Esimene lumi


Kust see helves teada võib

kuhu langeda?

Kust ta üldse leida võib

üles hange ja


kui ta üldse sajab siis

tulgu meie aeda.

Terve perega me tahaks

teda veidi kaeda.


Tulgu nii et kuulda on,

tehku kohe „müts“,

ammu kapis ootavad

käpikud ja müts.


Talveäpp


Koolis i-le panen täpi,

tõmban alla talveäpi.

Ausalt, ega ma ei luiska!

Juba kelgumäele tuiskan.


Mitu meie klassi last

tahab tulla kaasa vast.

Siis kui algab koolitund,

sajab väljas laia lund. 


Talve retsept


Sega kokku:

miljon lumehelvest,

kimp härmalõngu,

pats inglijuukseid,

kümme jäälille,

tuhat talverõõmu,

sada tutimütsi,

tosin käpikuid ja

laste punased põsed.


Lumeingel


Ma ei ole külmast kange,

hüppan otse lumehange.

Mul ka pole väga palav,

hüppan veidi ühel jalal.

Ega ma ei külmu kringliks,

hakkan hoopis lumeingliks.


Talv


Tutimütsid sahistavad,

käpikudki kihistavad,

talvesaapad kihelevad,

lumelauad nihelevad.

Lapsed ae! Lapsed ae!

Käes on jälle talveaeg.


Vananaiste talv


Pähe müts ja kaela sall,

käes on vananaiste talv.

Liugu laseb vanamemm,

valmis tehti lumememm.

Las nad kelgutavad kuni

saabub vananaiste suvi.


Lumehelbe kaerahelves


Ühes suures lumepilves

elab väike lumehelves.

Ei ta tohi tukkuda,

võib ju alla kukkuda.


Oleks tore lennata,

ise ringi rännata.

Lumehelbe emme ruttu

keedab kaerahelbeputru.


Nüüd on valge maa ja ilm,

lund on täis suu ja silm.


Lumehelbe trikisõit


Lumehelves pilve sees

ei saa tukkuda,

muidu võib ta nina ees

alla kukkuda.


Nutikas on meie laps,

ta ei mõtle kaua,

siis kui appi tuleb paps,

teevad lumelaua.


Lumehelbe trikisõit

võib nüüd alata,

olen veidi kade, noh

mis seal salata.


Last ja isa kelgumäel

veidi hiljem nähti,

lendab nagu võluväel

lumelaua tähti.


Lumehelbe kodu


Lendas, hõljus helbeke

taevast alla kaua,

viimaks maandus õrnalt ta

minu aknalaual.


Helbe peidan pihku ja

kõnnin kelgumäele,

seni võib ta istuda

vasakule käele.


Või siis hoopis peita end

suusamütsi tutil,

naljapärast maanduda

väikse õe lutil.


Õhtul tantsib kelgumäel

lumehelbeid rodus,

sest et pehme lumehang

ongi nende kodu.


Lumehelbe kodu


„Kus on lumehelbe kodu?”

küsib väike ilves.

Lumehelbelapsi sadu

suures lumepilves.


„Kui ta kukub, kas on ikka

langevari küljes?”

imestades asja uurib

pisikene hüljes.


Lumehelbe kodu on

suures lumememmes,

või ta püüab käpikusse

osavasti emme.


Lumehelbelaps


Lumehelbelaps

põhjatuules karges,

tantsi, hõlju, lange

õhuliselt, kergelt.


Sinuta ei ole

kaunist talveilma,

sall su kinni püüab,

kui ehk kardad külma.


Talve tulek


Küsin kõigi laste palvel:

„Kas sa oled näinud talve?”

Juba ammu tahaks minna

ehitama lumelinna.


Ega meid ei huvitaks,

kui see talv nüüd suvitaks.

Parem uisutagu juba

kaasas lumesõiduluba.


Tagataskus jääkristallid

mudilaste lumepallid,

vanaisa läkiläki,

väikse venna kirju käpik.


Lumekalender


Murrab pead väike Endel,

miks on lumeta kalender.

Nagu algaks talvekuu,

kus on helbed, tuisk ja tuul?


Poisil pähe see ei mahu.

Võtab kapist ema jahu.

Seal kus köögis veepang,

kerkib lumejahuhang.


Kelgumägi laua all

valmib lumetärklispall.

Selge iga suusanõks,

hoogu annab pesulõks. 


Talve pass


Lumi see ei saja ju

taevast alla mütsti,

helves see ei kuku ju

käpikusse potsti.


Vahel harva juhub et

ilmatädi luiskab,

ütleb et on vaikne ja

tegelikult tuiskab.


Ega ta siis meelega

ilmateates vassi,

sest talv ei näita ju

tulles oma passi.


Käbi käpikud


Siis kui talvepäev saab läbi,

kuusel külmetab üks käbi.

Mis me teeme? Mis me teeme?

Kuidas talvel sooja saame?


Lumi kukub müts ja müts.

Käbil peas on tutimüts.

Mis me teeme? Mis me teeme?

Kuidas talvel sooja saame?


Siis kui veereb lumepall,

käbil kaelas valge sall.

Mis me teeme? Mis me teeme?

Kuidas talvel sooja saame?


Käpikud on meie käbil

käes lausa talve läbi.

Mis me teeme? Mis me teeme?

Kuidas talvel sooja saame?


Lumememme talverõõm


Lumememm peab aias aru:

äkki olla võiks ta karu?

Siis, kui sajaks valget lund,

mõmmi magaks talveund.


Lumememm on hoopis valvel

igal õigel külmal talvel.

Oh, tal pole seistes viga,

vahest natukene igav?


Veidi lumes vantsib ta

ja siis püüab tantsida.

Kuigi tugev on tal ramm,

siiski veidi tönts on samm.


Veereb ringi, mis ta veereb,

äkki aga õhus keerleb

lumehelbeid imelisi -

talverõõmu nimelisi.


Kirsiõite talveuni


Kirsiõied lumesadu kevadel ei oota,

aga sooja ilma veel pole praegu loota.

Põsed tumepunaseks päike suvel paitab,

vanaema moosi siis hiljem teha aitab.

Talvel vahel ikka näen kirsiõitest und,

akna taga sajab siis pehmet, valget lund.


Lumelabida talveuni


Aiakuuris suvel magab

isa lumelabidas,

kui ta ärkab üles on

ikka veidi pabinas.


Hommikuti võimleb et

poleks kondid kanged,

talvel ikka peidab end

maja ette hange.


Usinasti töötab siis

lume minekuni,

aiakuuris labidal

algab talveuni.


Lõbus lumetraktor


Väike lumetraktor

lükkab puhtaks teed,

et saaks talvel sõita

autod, saanid, reed.


Lume lükkamine

pole mingi vaev,

kõnnitee ääres

lumepurskkaev.


Suures hanges püsti

kojamehe luud,

viipab traktorile

igal talvekuul.


Talverõõm


Sügisannid salve!

Tervitame talve.


Pille, Sille, Kalle

teevad lumepalle.


Issi, tädi, emme

aga lumememme.


Marta, Liisu, Minna

teevad lumelinna.


Kevin, Liina, Lumme

peidavad end lumme.


Talve võluvägi


Kelgumägi, kelgumägi

isevärki on su vägi.

Kui ma sõites kiirust lisan,

haarab kelgunöörist isa.

Mätsib kokku lumepalli,

alga lõbus sõiduralli.

Kelgumägi, kelgumägi

talve käes on võluvägi.



SUVI:


Suvi kutsub liikuma


Lilled, päike, mererand,

putukad ja paljas kand.

Tõukeratas, pall ja rula,

peitus, hüppenöör ja kula.

Kui veel soovid liikuda -

suvi kutsub kiikuma!


Suve nimekiri


Hoovis sõpru hõigata,

mereranda põigata,

metsarajal lipata,

ühel jalal hüpata.

Onnis ennast varjata,

aias marju korjata,

oma sõpru kohata,

suve läbi puhata.


Suveaeg


Suvel alati on aega ennast sirutada,

suvel lihtsalt pole aega kodus norutada.

Suvel tasub metsarajal ringi silgata,

põõsa varjus siili nähes veidi kilgata.

Pole vahet kas sa veedad suve maal või linnas,

mine õue, mine õue – õu on ikka hinnas.


Aega on!


Kenal suvevaheajal

kõnnin rõõmsalt matkarajal.

Muskleid veidi pingutan,

haigutan ja ringutan.


Mul ju metsas aega on,

hüppan ringi nagu konn.

Sügiseks mul selg on sirge,

olen puhanud ja virge.


Õue räpp


Hei, sõbrad! Jou, jou!

Mängima meid ootab õu.

Hüppenööri hip-hop,

puuriida lõbus räpp,

poriloigu pau-piu,

pallimängu vau-viu.

Hei, hei aiapink,

tulge õue, õu on punk.


Sportlik suvi


Koolilaps see tunneb huvi,

kuidas sportida võiks suvi.

Suvi sõidab, suvi matkab,

tal on kiire tõukeratas.


Mererannas aega viidab,

vanaema heina niidab.

Kuidas võiks veel liikuda?

Suvi läheb kiikuma.


Suve sammulugeja


Laske lapsed, laske lapsed

metsa matkarajale,

seal on ruumi, seal on ruumi

lausa paarisajale.


Loeme kokku, loeme kokku

lilled niidul, luhal,

seal on õisi, seal on õisi

lausa mitu tuhat.


Mitu sammu, mitu sammu

lõpuks kokku said?

Suve sammulugeja

vastab kohemaid.


Vanaema juures maal


Ei saa otsa õpihuvi

koolilapsel kui on suvi,

loendab millimallikaid,

õpib tundma allikaid.


Mõõdab köögivilja pikkust,

uurib aias liigirikkust,

vanaema juures maal

õpilane targaks saab.


Suve laul


Kop-kop kullerkupp,

ava oma õienupp.


Mull-mull merevesi,

sulistame kahekesi.


Mmm mmm maasikmari,

korjab Kärt ja maitseb Mari.


Suvi tagataskus


Koolilaps see tunneb huvi,

siis kui ringi kõnnib suvi:

kus ta matkab, kuhu läheb,

on tal aega palju, vähe?


Proovib praegu kohe, nüüd ja

kas saab suve kinni püüda.

Siis kui matkarajal astub,

peidab suve tagatasku.


Koolilapse suvi


Suvel kooli ma ei lähe,

puhkan palju või siis vähe.

Vahel suvelgi on kiire,

püüan kinni päiksekiire.


Suvel ikka ilmast ilma

kohtan sõpru silmast silma.

Kui pean ausalt vastama:

püüan suvel kasvada.


Suveäpp


Siis kui läbi õppeaasta,

koolilaps saab õue naasta.

Kuhu minna? Hüüab: „Appi!”

Vaja läheb suveäppi.


Ah, ei äppi ta ei vaja,

kui on metsas seiklusrajad.

Püüab palli, mängib peitust,

kuni suvi üles leitud.


Suvekool


Ega suvel koolilapsel

pole igav just,

koolivaheajal lihtsalt

pole igavust.


Või kui ikka õpilane

õppimisest hoolib,

vabatahtlikult võib minna

hoopis suvekooli.


Lapsi lahkelt ootavad

päike, maasikmarjad,

sõbrad, rand, koduõu,

kõrged laineharjad.


Suvedetektiivid


Läbi lasteaed ja kool,

lapsi õues igal pool.

Lippan ringi, tunnen huvi,

kuhu jääda võiks küll suvi?


Tasa metsa poole sammun,

peidan pihku maitsvad mammud.

Aga hiljem koduhoovis

uusi rulatrikke proovin.


Kuumal kesksuvel aga

õige detektiiv ei maga,

hakkab hoopis kelkima:

„Täna lähen telkima.”


Suvelaager


Kodust eemal nädala!?

Äkki olen hädas ma?

Öelge mulle, kas te ka

suvelaagris lastega?


Roni, hüppa, jookse, uju,

võta ühes hea tuju.

Metsas, õues, matkarajal

suveseiklust taga ajan.


Ah, ei ole hädas ma,

kui kodust eemal nädala.

Päris kindlalt olen ma

laagris teiste lastega.


Pinali suvi


Puhkab mererannas pinal,

ema päikseprillid ninal,

hiljem laineharjal lustib

ja siis liivaämbris tustib.


Sügisel ma klassiruumis

kuldseid liivateri uurin.

Suve kaunis lõpetus

ongi loodusõpetus.


Õpetaja koolikell


Mida teeb küll õpetaja

kaunil suvevaheajal?

Kas ta metsarajal silkab

või siis mererannas kilkab?


On tal meeles, millal vaja

üles leida koolimaja?

Kutsub tundi tuttav sell

õpetaja koolikell.


Suvemäng


Kas on koolilapsel aega

imetleda aastaaega?

Või tal päris lõplikult

nina kooliõpikus?


Õpilane küll ei maga

oma koolipingi taga.

Ei ta kohku, ei jää kängu,

programmeerib suvemängu.


Alla laadib metsarajad,

lilled, loomad, linnud sajad.

Tuleb suvetunne põue,

siis kui laps saab viimaks õue.


Suve tulek


Kena kirju kleidi

paneb suvi selga.

Aga kui ta tuleb

ega ta ei pelga?


Aga kust ta tuleb?

Läbi metsasalu?

Selge see, et suvi

kõnnib paljajalu.


Astub pehmel murul,

õue mine kohe!

Suve lemmikvärv

on heleroheline.


Suveöö pikkus


Meie laps ei mõtle kaua,

haarab kaasa joonlaua.

Mõõdab suveöö pikkust,

kuni uni silma tikkus.

Laksutab üks ööbik -

suvel pole öö pikk.


Jaanipäev


Kui on käes jaanipäev,

vahel ikka Jaani näen.

Või kui teda ma ei kohta,

ega kurvalt küll ei ohka.

Pole põhjust paanikaks,

külla tuleb Jaanika. 


Jaanitulele


Nõnda asjast aru saan,

lõkke ääres meie Jaan,

Pille, Gregor, Mari, Kati,

Liina, Kevin, Laura, Mati.

Sest et kokku igal suvel

saame ikka jaanitulel.


Jaanipäev


Kasevihad kaske kaske,

sõnajalad kaske kaske,

jaaniussid kaske kaske,

lõkketuled kaske kaske,

külakiiged kaske kaske,

kodutalud kaske kaske,

jaaniõhtu kaske kaske,

tulla laske, kaske kaske.


Suvelõpp


Kui on suvest läbi pool,

õpilasi ootab kool.

Ranitsadki nihelevad

kapinurgas kihelevad.


Esilahtris merikarbid,

pinalites kõrvahargid.

Aga praegu kinni lukud,

las veel ranits veidi tukub.


Morn koolivorm


Suvel natuke on morn

riidekapis koolivorm.

Jalutama tahaks minna

kooli, teatrisse ja linna.


Meil on minek liivaranda,

vormi selga küll ei panda.

Et ei läheks suvi luhta,

koolivorm las veidi puhkab.


Suve matemaatika


Metsas, aasal, põllul, luhal

lilli loendan kokku tuhat.

Siristamas puuladvas

suvelinde veerandsada.

Ja kui peaks teid huvitama,

arvud läksid suvitama.


Suvi


MAASIKAD

       SUVILA

        VAHEAEG

    PÄIKE



Südasuvi


Kahvatumas iga vari,

kui on käes suvehari.

Ei ma veel ei tunne huvi,

millal algab hilissuvi.

Suvesoojust varun salve,

vaja läheb südatalvel.


KEVAD:


Kevad


Kevad lõõritab, laksutab, sidistab,

vilistab, kudrutab, sillerdab, vidistab,

trillerdab, kluugutab, huikab, siutsub,

toksib, siristab, prääksub ja säutsub.

Äkki lõppu veel öelda passiks:

vahel kevadel kräunuvad kassid. 


Kevade retsept


Seitse sinilille,

kaheksa kannikest,

kümme kuldnokka

segada päikesekiirtega

ja linnulauluga.


Kevad


Päike paistab, lumi sulab,

kuldnokk laulab, vesi vulab.

Haned, luiged tulge koju,

tooge kaasa hea tuju!


Kevadkuu


Õitseb lumikelluke,

väike kevadlilleke.

Kuldnokk laulab pesapuul,

kätte jõudnud kevadkuu.


Kevadvõimlemine


Hüppan üles nagu konn,

kevad kätte jõudnud on.

Teen ühe pearingi,

päike veereb taevas ringi.


Sätin kõrvale ma käed,

ühte rändlindu näed.

Panen kerasse ma käed,

väikest linnupesa näed.


Puutun korraks käega nina,

lillelõhna tunnen mina.

Ja siis ajan selja sirgu,

karu talveunest virgub.


Oma sõrmi liigutan,

pajutibud kiiguvad.

Kevadõhku hingan sõõmu,

naeratan ja olen rõõmus.


Purika parukas


Räästas nina luristab

kevadel üks purikas.

Siis, kui hoovis vesi vulab,

purikaski kiirelt sulab.


Aga äkki mauhti mauh,

kukub lumi pauthi pauh.

Kas see on nüüd arukas?

Purikal on parukas. 


Kevadball


Kevadeti ojas

varsakabja varbad,

lille kuldses pihus

vanaema vardad.


Nüüd on konnakapsal

kaelas kaunis sall,

metsas, niidul, aasal

algab kevadball.


Kevade kaabu


Kõnnib metsas ringi kunstnik,

endal värvilised vuntsid.

Kui ta metsarajal tallab,

pillub värve üles-alla.


Sinilill saab kena kuue,

võilill kleidi uhiuue.

Helesiniseks ja lillaks

värvib meelespead ja sillad.


Kollaseks saab kullerkupp,

kauniks iga õienupp.

Nõnda kevad meile saabub.

Kes tal ära värvis kaabu?


Puutetundlik kevad


Mättal hüppab lõbus konn,

tal on nutitelefon.

Hallo, hallo kevad kohal,

metsas, heinamaal ja luhal.


Alla laeti päikseäpp,

kõlab kaunis lilleräpp.

Sulla, mulla, trall ja trill,

õie avas sinilill.


Mina prii


Uka-uka metsatukas

kevad mängib peitust,

lilled, linnud, liblikad

saidki üles leitud.


Uka-uka metsatukas

olen mina prii,

puu oksal laulab lind

tiri-tiri-lii.


Kevade märgid


Lumehangi trotsime,

kevadmärke otsime.

Õitseb lumikelluke,

särab päiksekilluke.

Aga linnupesakast

peidab endas aaret vast?


Kevade hõng


Õhus on kevade hõngu,

lume all sinilill magab.

Haapsalu salli lõngu

külm koob akende taga.


Täna on natuke rõõmsam

kogu me kodune kool.

Kõneleb lumi põõsal,-

talvest on möödunud pool.


Sula laul


Tilk tilk,

silk solk,

plörts plärts,

plurts lurts,

vulladi vulla,

sulladi sulla.


Kevade sonaat


Elektritraat teeb noodijooned

otse põllu kohale,

lendab linde laule looma

niidule ja luhale.


Seni kuni heliseb

kevade sonaat,

kõlab kaunis muusika

tervelt Eestimaalt.


Lumikollike ja sinitrollike


Kõnnib metsas ninal prill

ringi kevadkuu aprill.

Täna toimub lillepeitus,

kas on kevadõied leitud?

Otsib lumikollike

kus on sinitrollike.


Kevad 


       PÄIKE

LUMIKELLUKE

       URVAD

     SULA

    KULDNOKK



SÜGIS:


Sügis pargis


Kui me laps pargis käis,

ämber kastaneid sai täis.

Kui on meisterdamistuhin,

kulub ära terve kuhi.


Kastanid ju ette jäid,

kuidas sa neist mööda käid?!

Ei raatsi üle astuda -

kolm neist panin tasku ma!


Rööprähklev pähkel


Lõpuks kätte jõudis sügis,

pähkel puksis, pähkel nügis.

Rähkles pähkel sarapuul

seltsiks kõle sügistuul.


Ajas lehed pilla-palla,

kukkus viimaks puu pealt alla.

Sarapuugi löödi pahviks,

pähklit pidada võiks ahviks. 


Sügis metsas


Sügiseti jou, jou,

metsas kestab moesõu.

Kaunis kübar pilvikul,

sametine silmikul,

säravkuldne kukeseenel,

täpiline kärbseseenel.

Aga võiseen kuskilt sai

kübara mis suur ja lai.

Puravikul nokamüts?

Ei, see ema kokamüts.


Sügisvõimlemine


Tõstan üles-alla käed,

lehti langemas sa näed.


Tõstan üles-alla käed,

vihmasadu nüüd sa näed.


Tõstan kolmnurgaks käed,

linnuparvi taevas näed.


Hüppan üles, hüppan alla,

plartsti poriloigus tallan.


Sügis tuli kooli


Meie klassiruumi trügis

täna uksest sisse sügis.

Kui ta koolitükke vastas

veeres tahvli ette kastan.

Tõruloomad koolipingil

meile vahetunnis kingib.


Sügis


Seenemikk ja moosipurgid,

jõhvikad ja hapukurgid,

tammetõrud, tuuleiilid,

botikud on jalas siilil.


Sügis


Siis kui suvi ära tüdis,

tuli värviline sügis.

Seenesoust ja õunamoos

köögis ikka üheskoos.

Suvi, tänan olemast!

Sügis, tere tulemast!


Sügis


Ilmad külmemaks on läinud,

mardid tulid, kadrid käinud.

Puhub vali tuuleiil,

pesas kerra tõmbub siil.

Puud, mis muidu on nii haljad,

pargis täna päris paljad.


Sügiskuu


Lange, lange leheke,

saja, saja vihmake.

Pargis värvilised puud,

kätte jõudis sügiskuu.


Linnupärg


Lenda, lenda linnupärg

üle tähetee,

kuldseks krooniks ümber pea

metsahaldjale.


Tiivul väike seljakott,

kus tammetõrukooki,

vahtralehe voodis joob

kuuma kasejooki.


Vihmapilve akna peal

sügis järgi hüüdis,

ühe õuna punase

käpikusse püüdis.


Vahtra lennujaam


Andis teada ilmajaam,

vahtrapuul on lennujaam.

Sügistorm see lehti räsib,

lennumasinad ei väsi.

Iilid tugevad on hooti,

oled näinud sa pilooti?


Sügise džuudo


Tammetõru mängib tennist,

kastan veereb jalkatrennis.

Võistluskunsti tunnis tuul

näitab klassi vahtrapuul.

Sügistormis tuuleiilid,

džuudoringis käivad siilid.


Sügise seelik


Arvas väike koolieelik,

sügisel, kui oleks seelik -

triibud värviks kollaseks,

punaseks ja kullaseks.


Nööbid õmbleks uhked kuna,

kastan andis neli muna.

Siis kui saabub sügisöö,

lehvib tähekirivöö.


Sügis


Puudel värvilised lehed,

pargis tammetõrumehed,

linnuparved, tuuleiilid,

oma pessa poevad siilid.


Õues pole enam palav,

kummikud on lastel jalas.

Punapõskse õuna püüan,

„Tere sügis!“ rõõmsalt hüüan.


Sügis

                SEENED

KOOLIMÜTS

          SÜGIS

  RÄNDLINNUD

    HOIDISED



12 KUUD:


Head uut aastat!


Kätte jõudis aasta uus,

tal on ühes kaksteist kuud,

pidupäevad, argipäevad,

kadripäevad, mardipäevad,

sünnipäevad, aastaajad,

rõõmsad üllatused sajad.


Aastajal pole passi


Kalendrist väike õde vaatab,

mitu kuud on kokku aastas.

On neid palju? Äkki vähe?

Kuidas saada nimed pähe.


Suvel ju ei maga karu,

talvel pole mesitaru.

Kevadel ei kasva õunad.

Millal tulid linnud lõunast?


Aastaajal pole passi,

sügis kevadeks ei passi.

Kui saab otsa mõni kuu,

küllap kohe algab uus.


Tantsud


Kevad tantsib valssi,

suvi hoopis sambat,

sügis rahvatantsu,

talv aga rumbat.


Igal aastajal

sammud isemoodi,

sest et ilmelised

aastaajad loodi.


Jaanuar


Tere-tere aasta uus!

Tere-tere talvekuu!

Õues sajab laia lund,

lasteaias vaikne tund.


Jaanuar


Tere, tore aasta uus!

Tere, kaunis talvekuu!

Tere, aastanumber uus!

Tere-tere, kaksteist kuud!

Vana aasta ei saa naasta,

soovin sulle head uut aastat!


Märts


Rõõmus Kadri, rõõmus Märt,

kui on kätte jõudnud märts.

Lilled sitsi-satsilised,

pilved pitsi-patsilised.

Kena kuldnokk kuusikust

hakkab kevadmuusikuks.


Kõkutav krokodill


Metsas naerab sinilill,

ihii aprill, ahaa aprill.

Itsitamas piripill,

ihii aprill, ahaa aprill.


Kihistamas vilelill,

ihii aprill, ahaa aprill.

Kõkutamas krokodill,

ihii aprill, ahaa aprill.


Mai


Kevad tegi pai,

kätte jõudis mai.

Võilill tegi pai,

kätte jõudis mai.


Päike tegi pai,

kätte jõudis mai.

Ema tegi pai,

kätte jõudis mai.


Juuli 


Tere kena suvekuu!

Roheline iga puu.

Eile nägin aias siili,

täna vesiroosil kiili.


Juuli


Tantsib mahe meretuul,

purjetavad suvekuud.

Kui ma kõnnin rannamuulil

paljajalu viipab juuli.


Rohukõrrel maasikmarjad,

matkarajal kukeharjad.

Teadis öelda turteltuvi,

kätte jõudnud südasuvi.


August


Hei, hei hapukurk

leia vanaema purk.


Hip hip, hop hop

leia üles marjatops.


Piu pots valge klaar,

peida pihku üks või paar.


AUGUST


       MARJAD

       MUSTIKAD

  KURGIPURK

        ÕUN

KUKESEENED

ROHUTIRTSUD


SEPTEMBER


Punapõskne õunake

õunaussi lõunake.

Ubin kukub alla müts,

püüab õuna koolijüts.


Oktoober


Vihmased on hommikud,

porised on kummikud.

Pargis värvilised puud,

kätte jõudis sügiskuu.


Oktoober


Pargis toimub kung fu,

sügislehti räsib tuul.

Veere, veere okaskera,

kastan vallatu ja terav.


November


Mardid läinud,

kadrid käinud,

paljad puud

sügiskuul!


Detsember


Kes on päkapikke näinud?

Kas on päkapikud käinud?

Aknalaual vantsisid,

komme tõid ja tantsisid.


Talv ja suvi


Suvi talve vastu

vist ei tunne huvi.

Kui ta tuleks talvel,

kas ta oleks suvi?


Suusasõidu plaanid

võiks ju nurja minna.

Ei saaks meie lapsed

teha lumelinna.


Suvi tulgu suvel,

talv parem talvel,

aastas kaksteist kuud

alati on valvel.


Mine metsa


Suvel ikka mine metsa,

siis ei saa suvi otsa.


Sügiselgi mine metsa,

siis ei saa seened otsa.


Kevadelgi mine metsa,

linnulaul ei lõppe otsa.


Talvel mine palun metsa,

lumi see ei saagi otsa.


Luuletus läks veidi metsa,

selle reaga saabki otsa.


Kärt ja kuud


Maavanemal Juulil

sünnipäevakuu on juuli.

Aga vanaisa August,

pidu peab, kui käes on august.

Torti pakub ema Mai,

kevadel, kui käes on mai.

Aga mina olen Kärt,

õnne mulle soovib märts.



VOLBRIPÄEV. NÕIAD 


VÕLUKUNST


Nõia nööp


Veidi enne volbriööd

nõial kaduma läks nööp.

Otsis siit ja otsis sealt

voodi alt ja laua pealt.


Nööp see kadus uhiuuelt

nõia luualennukuuelt.

Lendab ringi pilla-palla

nõianeiu hõlmad valla. 


Nõia kool


Siis kui kätte jõuab öö,

nõial algab tähtis töö.

Võtab kokku end ta ja

läheb viuhti lendama.


Tuiskab ringi igal pool,

kuni algab nõiakool.

Õpib selgeks tähe õ,

õpib selgeks tähe ö.


Nõiaella luuakontor


Kätte jõudnud kevadkuu,

katusel on nõialuud.

Võlujooki pakub Stella -

särasilmne nõiaella.

Vaata, et sind loits ei taba,

volbriööl ju nõiasabat.


Võlurite kool


Tahvli ees on koolijüts,

peas tal särav võlumüts.

Pinginaaber olla võib

päris pesuehtne nõid.


Nahkhiired, mustad kassid

jalutavad ringi klassis.

Meil on võlurite kool -

võlusõnaks õpihool.


Õuduste kool


Märkas õpilane Siiri

klassiruumis üht vampiiri.

Ütleb tunni algul „tere”

zombi, tont ja luukere.


Koolis pole keegi loll,

arvutama õpib koll.

Aga klassiõde Liisi

päevikusse võlub viisi.


Võlusahtel


Luulekummut rikki läks,

riime nupp ei noki.

Kas saaks luulet kedrata

vanaema vokil?


Värsi kangastelgedel

ritta seatud tähed,

kuid kui pole sõnu siis

salm ei jää ju pähe.


Luulekummut heliseb

kui on lapsel mahti,

teha võlusahtlike

oma käega lahti.


Võluliivakast


Öösel pole vaikne hoov,

liivalossis tantsuproov.

Ühel aknal liivalinnas

kummitamas lapse kinnas.


Kuningal on liivaämber,

kuningannal salakamber.

Ootab võluliivakast

homme õue meie last.



TEATER:


Teatris


Öelge mulle, kas te teate?

Koolis toimub nukuteater.

Sina koostad mängukava,

mina panen valmis lava.


Oskan hästi näidelda,

küllap võin ka väidelda.

Püsti, kummardus ja kükk,

mul on selge kogu tükk.


Teater toimub koolimajas,

eesti keele tunni ajal.

Pilet ettemaksuta,

kui sa saad, siis plaksuta. 


Kodune nukuteater


Meie kodus - kas te teate?

Algab praegu nukuteater.

Üles leiti isa sokk,

meisterdati käpiknukk.


Kuni ema pesu triigib,

loome terve kuningriigi,

kas või üle maa ja mere

tuleb kokku meie pere.



LOOMAD:


Pühvli tuhvlialune


Vahvel, tahvel, kahvel, kühvel,

tuhvlialune on pühvel.

Praegu löön teid kõiki pahviks,

pühvel tahab saada ahviks.

Pühvel tuhvlialune???

Liiga palju palute!


Tiigri traagelniit


Asja uurib väike viiger,

miks on triibuline tiiger?

Küll on kena kasukas

sellel džungliasukal.

Uurib siit ja puurib siit -

kas on näha traagelniit?


Iseteeninduskass


Kui poemüüjaks hakkab kass,

piima täis on iga tass.

Õigesti sa arvad et,

kassitoitu täis on lett.

Kui on teenindamas kass,

tühi lett ja piimatass.


Kilu ilukiri


Mull, mull ja sull, sull,

merepõhjas koolikell.

Krabi õpib ilukirja,

kilu kribab kilukirja.

Sest et soov on väga palav

kirjanikuks saada kalal.


Teo vägitoed


Tigu oleks muidu paljas,

kui tal poleks kodu seljas.

Kuid ta alati ei tõtta

peitu ära oma kotta.

Pole mingid häbiteod

aias teo vägiteod.


Karuoti karukell


Karuott käib metsas ringi,

märkab kauneid kuldkingi.

Istub mättal tuju pahur,

papud jalga küll ei mahu.


Ja kui pole tuju kiita,

ei või rohkem aega viita.

Ootab aasal lõbus sell -

karuoti karukell. 


Sisalik ja karu


Arusisalik peab aru,

kuhu kaduda võis karu?

Varem põõsas madistas,

metsatukas müdistas.

Harakaga arutab,

kuidas olla karuta.


Draakoni salajutt


Üle taeva vuhisedes

lendab draakon tuhisedes.

Püüan mõistada kohe,

on ta sisalik või lohe?

Taevas näha tulejutt,

draakonil on salajutt.


Panda mandoliin


Mandariini proovib Ando,

mandoliini mängib panda.

Maitseb hästi mandoliin,

kõlab kaunilt mandoliin.


Kassi koerailm


Kui on tühi piimatass,

jalutama läheb kass.

Lund on täis suu ja silm,

väljas paras koerailm.

Kiisul pole parata,

tuleb hange karata.


Nutikas nutikass


Kiisul pole üldse mahti,

pätsas ära isa tahvli.

Ei joo piima, ei ta nurru,

puutetundlikud on vurrud.

Isal kalamängu äpp,

mille laadis kassikäpp.


Kassi kirju koer


Kass tegi kirjut koera,

kutsus külla koera.

Koer nägi kirjut kassi

ja täpilist piimatassi.


Kutsu kutsu


Kutsu aias palli püüab,

kutsut kutsun, kutsut hüüan.

Kutsu tahab tustida,

aias ringi lustida.

Kui ma kutsu kätte sain,

tegin talle pika pai.


Parim sõber


Pinginaabril Terjel

kodus väike terjer.

Klassivenna Volli

lemmikloom on kolli.

Arvab kindlalt Kärt:

„Parim koer on hurt.”

Dogi, taks või mops -

rõõmus iga laps.


Dogi digi


Mõtleb kuudis meie dogi,

mis võiks tähendada digi?

Püüa palli! Kas sa näed?

Kutsul hambus hashtag.


Taksi takso


Taksojuhiks hakkas taks,

sõitis kilomeetri, kaks.

Autoks vana kommikarp,

küüti soovis kõrvahark.

Aga mis on taksi taks?

Mõtlemisest pea on paks.


Irvhammas hirv


Seisab nagu soolasammas

aasal hirv irvhammas.

Keegi hirnub, keegi määgib,

kuskil inimene räägib.


Irvhammas itsitab

nii, et rinnust pitsitab.

Ega hirv irvhammas

pole ometi ju lammas.


Lõvi ja tuvi


Lõugab lõvi, möirgab lõvi,

uurib asja vapper tuvi:

„Ütle lõvi kuidas jõuad

pärani sa hoida lõuad?

Kui sa lõpuks suled lõuad,

kingin sulle lõvilõuad.“


Lõvi ja möiraahv


Džunglis kuulis turteltuvi,

keegi möirgab nagu lõvi.

Metsakuningas lõi pahviks,

kui ta kuulis möiraahvist.


Ninasarviku arvud


Mõnel lapsel kunstianne,

teine keeli räägib,

minu vanaema laudas

lammas tähtsalt määgib.


Aga ninasarvik Kalle

uurib oma ühte sarve.

Kõige paremini Kalle

oskab kokku liita arve.


Konna kogukonnas


Ütle mulle väike konn,

kus su kena kodu on?

Ja kas konna kogukonnas

elavadki ainult konnad.


On seal sisalikud, kiilid,

vesikirbud, teod ja siilid?

Sulla-mulla, sulla-mulla,

kui on igav, tule külla!


Kopra kodu


Kus on kopra kodu?

Salamisi uurin.

Linnas, metsas, koolis,

lasteaias, kuuris?


Äkki elab kobras

kobrulehe all,

õhtuti joob teed

kaelas kirju sall.


Tiigi ääres on

võimas pesakuhil,

külla sinna ma

vahel minna tohin.


Härra kobras


Tahtis linna minna kobras,

aga milline on mood?

Oma riidekapis sobras,

et saaks leitud õige toon.


Proovis mitut ülikonda,

kõige kenam oli pruun.

Kondas linnas mis ta kondas,

ikka tiigile jäi truuks.


Mutt ja Euroopa


Mutt tegi tunneli läbi Euroopa,

paigaldas rööpad ja ehitas roopad.


Tunneli peale (oh sa sunnik!)

kerkis lossina mullahunnik.


Reisisid kõik, kellel on kiire,

siia-sinna lippasid hiired.


Tunnel on kena ja käik on suur,

õitseb moodne arhitektuur.


Kodune loomaaed


Äkki tunda võid sa huvi,

minu elutoas on lõvi,

emal köögis uhke tiiger,

vannis sulistamas viiger.


Vanaisal tagatoas

roomab ringi kuningboa.

Nagu isegi vist näed,

meil on kodus loomaaed.


Orangutan ja pudru


Putru sööb orangutan,

toitu ahvil terve pang.

On see oder, on see tang?

Kus on taldrik? Tassisang?

Kauss on tühi, pudru otsas

meie köögi vihmametsas.


Koiott ja koi


Hei, hei, hoi, hoi

koolikotis elab koi.

Ei, ei, ai, ai

kuidas ta küll sinna sai?

Uurib õpilane Ott:

ranitsas on vist koiott!?


Ilvese metsakool


Eile metsakoolis nähti,

kuidas ilves õppis tähti.

Itsitas siis ihhii,

kuni selgeks saigi I.


Maalis õpetaja rähngi

kasukale mõne tähni,

luges pisikene ilves

kõrvatutil lumehelves.


Ilves


Magab karu, imeb käppa talvel,

ilves aga terane ja valvel.

Luurab lumel, okste vahel hiilib,

püüab kõhutäiteks hiiri.


Hiljem aga keegi oksal põõnab,

mets nii vaikne öises tähelõõmas.

Tähniline kuub tal sooja annab,

kõrvatutte metsakiisu kannab.


Kühvel ja pühvel


Liivakastis kaevab pühvel,

roheline on ta kühvel.

Lapse mänguämbri vannis

supleb veislane savannis.

Liivakasti graafikas

joonistan ma Aafrika.


Põdur põder


Kas on keegi näinud põtru,

kes sööks hommikuti purtu.

Aga kas siis pole põder

metsatukas veidi põdur?


Hoopis kena metsauhkus

närib maitsvat kasetohtu.

Hiljem õhtuooteks veel

rüüpab põdrasambla teed.



LINNUD:


Kakaduu lapaduu


Tahtis väike kakaduu

keerutada lapaduud.

Kas on õige taganttuul?

Lopa-lapa sulekuub.

Lipa-lapa lapaduu

tantsib rõõmsalt lapaduud.


Metskurvitsa marjakorv


Metskurvits metsakurvist

leidis marjulise korvi.

Kuid see pole keset kesa,

ei saa sinna teha pesa.

Saab vaid süüa marju ja

rohu sisse varjuda.


Pesakasti podcast


Puu otsas pesakast,

tüvi pikk on nagu mast.

Säutsub mitu linnulast -

linnulaulu podcast.


Ööbiku öötöö


Laudas tukub kana õrrel,

röövik nukub rohukõrrel.

Taevas kaunis tähevöö,

õhtul algab öötöö.

Kasel ööbik laksutab,

metsarahvas plaksutab.


Haigru haikud


Kas võiks haigur haigutada,

kala moodi maigutada?

Hallhaigur pole hai, kuid

paneb kirja mõned haikud.

Mis on haikud – kas sa tead?

Imekaunid luuleread.


Talvituv talvike


Oksal sulepallike,

kullakarva talvike.

Tuleb külla siisike

nokas lauluviisike.


Tule, tule talveke,

lenda, lenda talvike.

Enne sulepallike

pane kaela sallike.


Puntpaabukese kaabu


Hei, puntpaabuke,

kus on sinu kaabuke?

Tahaks teada kuna me

arvame, et punane.


Põhjalikum pilguheit

ütleb, punakas on kleit.

Tuli teade kuusikust -

linnu kaabu süsimust.


Puntpaabuke on leevikese rahvapärane nimi.


Tihase vilepill


Rasva-Antsul vilepill,

mängib rõõmsalt trill, trill, trill.

Siuhti säuhti sitsikleit,

toidupalli saab ta meilt.

Laulab kuni kurgus okas,

läbi talv ja kevad nokas.


Kõrvukräts ja öösorr


Kõrvukräts – uhuu,

kus on sinu pesapuu?

Külla tuleks öösorr,

läbi astuks väike porr.


„Tere!” ütles värbkakk,

sinitihane ja hakk.

Siis, kui kakku polnud kodus,

külalisi käis tal rodus.


Kodukakk ja kodukokk


Kööki lendas kodukakk,

ehmus väga kodukokk.

Pillas oma kokamütsi

suurde supipotti mütsti.


„Uhuu” teeb kodukakk.

„Ohoo” teeb kodukokk.

"Tere tore kodukakk!"

"Tere tore kodukokk!"


Roo-loorkull ja sookoll


Mis on lahti? Mis on lahti?

Roo-loorkull peab jahti.

Elab soos sookoll,

lendab soo-loorkull.

Mis on lahti? Mis on lahti?

Roo-loorkull peab jahti.


Lennukool


See kes kogub lennukiirust,

pole mingi superhiir just.

Põllu kohal hiireviu,

tuhisemas viuhti viu.

Roo-loorkulli pool

avatud on lennukool.


Rootsiitsitaja itsitab


Puhub kõva tuulehoog,

pilla-palla pilliroog.

Tuul see sasib kõrsi, kuid

seal ei ole kõrsikuid.

Keegi kuskil itsitab.

See on rootsiitsitaja. 


Varblase varbad


Varblasel on varbad paljad,

värvukene jäta naljad.

Poriloigus pladistab,

siutsub, säutsub, vadistab.


Laps see vaatab kipras kulm,

äkki linnukesel külm?

Kargel sügishommikul

sulepall saab kummikud.


Tuttpüti supipott


Suppi keedab tuttpütt,

külla tuleb karuott.

Mesikäpp see maitses suppi,

ajas potikaane uppi.

„Leem see ongi liiga palav,”

teadis lobiseda kala.


Mis lind see on?


Silk-solk,

tilk-tolk,

siuts-säuts,

piuts-päuts,

tsirrdi-tsirr,

virrdi-virr.


Lindude keel


Sitsikleit, sitsikleit,

siit-siit-siit saab Riiga,

midli-madli-kudli-kadli,

kiri-küüt, kiri-küüt.

Siit-siit-siit sa ei saa

mitte üks pirrutikk,

siit-sirr, siit-sirr,

tiri-liri-lii,

ti-ti-ta, ti-ti-ta.


Laanepüü kodu


Tunnen tähti A ja Ü,

maalin sõna laanepüü.

Pärib isa sedamaid,

kus on linnu elupaik?

Tunneks isa rohkem tähti,

teaks et lindu laanes nähti.


Ohakalind


Kus või teda kohata?

Ikka seal, kus ohakad.

Tiglits, terlits, takjalind -

rahvasuu on hüüdnud sind.

Lenda, lenda värvilaik,

leia kaunis kodupaik.


Siidisaba õmbuskoda


Siuhti sauhti siidisaba

millest tehtud on su saba?

Kas ehk hõbedasest niidist,

või siis sulipehmest siidist?


Õmbluskojas usin töö

kestab kogu sügisöö.

Hästi sobivad ju söögiks

maitsvad pihlamarjanööbid.


Metsise mesi


Metsas elab metsis,

kas ta korjab mett siis?

Palun saage aru,

lind ei ole karu.

Hoiab puude varju,

ampsab rabamarju.


Mõtus


Metsis pole mingi kehvik,

sabaks on tal kaunis lehvik.

Algab rabaservas pulm,

punane on kuke kulm.

Aga mets ei ole laut,

ega kanaline skaut.


Rändlinnu maakaart


Mul on gloobus, maakaart,

uurin iga ilmakaart.

Kas on õiged koordinaadid,

selged igal linnul noodid?

Lenda, lenda rändlind,

ootan juba koju sind.


Turteltuvi mantel


Kluu kluu klukk, kluu kluu klukk,

see ei ole kiidukukk!

Vinkel, sirkel, mirtel,

tuvi hoovis turtel.

Pintsel, panter, hantel,

tuvil seljas mantel.


Turteltuvi räpp


Sünnipäev on turteltuvil,

külla tuli talle suvi,

kinkis marju mitut sorti,

maitses pidupäeva torti.

Räppis rõõmsalt turteltuvi,

sest et lind on tantsulõvi.


Turteltuvi tegi sääred


Siis kui viimaks algas suvi,

lendas külla turteltuvi.

Küsisin: „Kas kirju tõid?

Kas sa jutustada võid


võlumetsast, pikast rännust,

kõrgest kuusest, vanast kännust?

Lennust üle ilmaääre?“

Aga tuvi tegi sääred.


Jäälinnu uisud


Kas on lindu sedasorti,

kes võiks harrastada sporti?

Jõe ääres ootab mind

värviline jäälind.


Kindlalt nagu kala vees,

keksib väike kalamees.

Kui on jää ja talvetuisud,

lind las võtab minu uisud.


Jäälinnu jäälill


Igal linnul oma pill,

jäälinnul vilepill.

Talvel aknal trill ja krill

jäälinnu jäälill.


Kukulind ja laanekukk


Istub oksal laanekukk,

kuni peale tuleb tukk.

Küllap üles ajab sind

juba peagi kukulind.


Kuldnoka kuldkingad


Kevadpeol metsasalus

kuldnokk kõnnib paljajalu.

Vaatab hoolega ta ringi,

märkab murul kuldkingi.

Nüüd on kuldsed viisid nokas,

jalas kingad, kurgus okas.



LOODUS:


Virmalised


Virmalisi virra vurra,

silmasime surra murra.

Põhjataevas sähvisid,

metsa kohal lehvisid.

Magama ma küll ei lähe!

Peidan tasku taevatähe.


Vilma virmalised


Oskab vanaema Vilma

ette ennustada ilma:

sajab lund või paistab päike,

tibab vihma, paugub äike.

Aga kaunid virmalised

maalis öösel Vilma ise.


Kukeseene ukulele


Metsatukas kukeseened,

harjutavad ukulelet.

Muusik see ei tuku – keele

alla viivad kukeseened.


Männiriisikas ja männiritsikas


Puu peal männiritsikas

siristab üht viisi, kas

puu all männiriisikas

kuuleb seda viisi? Kas


ei hakka igav tal,

kui ta kasvab puu all?

Männiritsikas on männil,

männiriisikas on pannil.


Pillirool on selgroogu


Puhub vali tuulehoog,

kõigub veidi pilliroog.

Kõrkjaist kostub krooks ja krooks,

seisab paigal pilliroog.

Pillirool on selgroogu

taltsutada tuulehoogu.


Eriline herilane


Looduses on väga tähtis iga putukas,

vahel lendab või siis ronib tore mutukas.

Eriline herilane pahaks küll ei pane,

kui me vahel teda nähes lausa plaksutame.


Mesilase musi


Summ summ,

mumm mumm,

mesilane pole tumm.

Lendab ringi lilleaasal

suured meekorvid kaasas.

Kaua igal õiel püsib,

võilillele teeb musi.


Lutikas ja latikas


Veidi kummaline näis,

kui üks kala seenel käis.

Aga luiskas lutikas,

metsas lustis latikas.

Oh, sa rumal satikas,

äkki nägid tatikat?


Koi kirbuturul


Täna täikat väisas täi,

turukott sai kaupa täis.

Kirbuturul kondas koi,

märkas täid ja hüüdis: „Oi!“


Lutikate kirbuturg


Kui on käes lõikuskuu,

lutikatel toimub suur

üle metsa kirbuturg.

Kaupa valib sookurg.


Ostab hõbelusika,

karjaaeda vasika.

Aga päris tasuta,

kirp saab uue kasuka.


Ärplev kärbes


Kärp ja kärbes kõike teavad,

laanes sõnasõda peavad.

Ärples kärbes, kärkis kärp,

kohtunikuks hakkas kirp.


Ämbliku ümbrik


Ämblik kirja kirjutab,

hoolsalt tähti harjutab.

Täis saab metsapostkast,

kui saab sinna kirjalast.

Kokku kaheksa (ei vähem!)

kirja täna teele läheb.


Lepatriinulumi


Väike lepatriinutüdruk ärkas talveunest,

hõõrus silmi, vaatas õue, ehmus valgest lumest.

Ajas talveunest üles lepatriinuema,

küsis: „Kas võib minna õue talve imetlema?“


Lepatriinuema kodus veidi ringi vaatas,

otsis välja kasuka ja soojad talvesaapad.

Kas võis olla või siis mitte, aga hiljem nähti,

ühe lumehelbe tiival väikest punast täppi.


Puuk ja puukuur


Metsas ukerdab üks puuk,

kas ta kukkus alla kuult?

Kes meist oleks näinud puuki,

kui ta veeres uperkuuti?

Puuk see luusis puukuuris,

kui ta puuriita uuris.


Konna kannapööre


Rabast, tiigist, metsast, soost

kostub aina krooks ja krooks,

sest et pole kahepaiksed

midagi nii väga vaiksed.

Väike konn teeb kannapöörde,

kui ta hüppab metsa äärde.


Konna kalossid


Öeldi vesiroosilossist

konnal jalas on kalossid.

Väike kulles kalamees

sulla-mulla jalad vees.

Kärnkonn on veidi tõre

kummikusse kargas kõre.


Rästiku rätik


Rästik Riina metsaköögis

valmis saavad maitsvad söögid.

Ahju juures kuivab rätik,

mille rästik ostis Lätist.


Rästiku raadio


Siristas üks linavästrik,

mätta peal on keras rästik.

Mõtles lind, kas kevadilm

pole päiksevõtuks külm?

Ütleb mitu kraadi on

ussil metsaraadio.


Boa potikud


Sosistasid rotid kuul,

maduussil botikud.

Džunglis boa vett ei pelga,

vihmamantli tõmbab selga.


Kilumeeter


Mõtleb õpilane Peeter -

kui pikk on üks meeter.

Kui on lühike siis senti-

meeter nimeks. Ent nii

asi veidi veider näib,

kas siis kilu jalgsi käib?


Valaskala linnuteel


Mere põhjas pole vist

ühtki luukere.

Allveelaeval lõbusalt

tuuker hüüab „Tere!“


Kui meri oleks kosmos kas

ujuks kosmonaut?

Valaskala linnuteel

seikleks nagu skaut.


Ssss...


Usse kohtan metsas harva,

igaüks on isekarva.

Nastik, rästik, vaskuss,

ssssssssssssss... uss.


Kasukaga uss


Teatab tähtsalt väike Juss:

„Lumel kasukaga uss.”

Talvine ju väljas ilm,

ilmselt ussil hakkas külm.


Poiss see hüppab lumme müts,

roomab vahva karvamüts.

Ussi pähe küll ei pane, -

see ju kevadkaruslane!


Vihmalaul


Tilk

tolk

silk

tilk

plärts

plirts

kraps

krips

lups

sulps.


Vihmalaul


Palju lapsi mahub

vihmavarju alla,

kui on õues sadu,

oavarrest kallab?


Isa vihmavarju

leian üles ikka,

hoidma seda palun

venda – suurt ja pikka.


Vihmavarju alla

lapsi mahub neli.

Rohkem poriloigus

müttab väikeveli.


Rõõmsas vihmasajus

hullab iga laps,

otsib vihmavarju

kodus taga paps. 


Vihmapiisa vihmavari


Teatab tähtsalt väike Marju:

„Vihmapiisk sai vihmavarju!

Vihmasabin nüüd ei sega.

Piisk ei saa ju märjaks? Ega?“


Tuletael ja kännupess


Metsas köhib kännupess,

ootab sõpru külla,

naaberkaselt tuletael

lubas läbi tulla.


Juttu jätkub kauemaks

seenevanal kahel,

metsas ikka kohtuvad

kahe tüve vahel.


Kalad marjul


Väiksel kalal meel on morn,

tühi tema marjakorv.

Tahtis tulla marjamaale -

Lääne,- Võru,- Harjumaale.

Hiljem väitis ema Marju,

kala korjas kalamarju.


Omadega rabas


Vahel läheb meie pere

omadega rappa.

Kõige ees läheb ema,

vennas võtab sappa.


Selge see, et rabas pole

auto,- kõnni,- raudteed.

Astuda meil hoopis tuleb

mööda vana laudteed.


Rabalukad muiates

pilgutavad silmi.

Arvame, et oleme

keset loodusfilmi.



LILLED:


Krookuse hookus-pookus


Mullamutt, mullamutt

mul on sulle salajutt.

Äkki märkasid ka sina -

pistis mullast välja nina

imekaunis krookus.

On vast hookus-pookus!


Sinilill ja ülane


Trill, trill, trill, trill,

külla tuli sinilill.

Kooki tegi ülane

kohe kogu külale.

Ei neil lakka jutuhuvi

kuni kätte jõuab suvi.


Ülane


Harakale haraklill,

varesele külmalill,

lutikale lumelill,

varblasele valge lill.

Tärka kaunis ülane

rõõmuks meie külale.


Kullerkupu kübar


Metsas tukub kullerkupp,

kinni väike õienupp.

Aga millal on tal mahti

teha õiekene lahti?


Kannatlikult ootame,

võime ainult loota me.

Ega takka me ei sunni,

peame valvet terve tunni.


Meid siis sõber päike aitab,

õienuppu õrnalt paitab.

Lillekene kollane -

päiksekiirte kullane.


Kuke kullerkupud


Laudast plehku pani kukk,

istus metsas vait kui sukk.

Märkas kauneid kukeharju,

nokkis suuri kukemarju.

Leidis aasalt kuldsed nupud-

kuke oma kullekupud.


Päevalille öö


Ega päevalill öösiti ei maga,

vahel tukub ehk peenral maja taga.

Kesksuvel teeb õie päris lahti,

mesilastel on külla tulla mahti.

Öösel päevalill mõtleb hoopis muule,

öösel kaunis lill mõtleb hoopis kuule.


Pääsusilm ja pääsusaba


Lenda, lenda pääsuke -

vallatu ja vaba.

Kas on näha aasa peal

mõni pääsusaba?


Õitse, õitse lilleke

iluks ilmale,

pääsusilmal liblikas

kaunis silmale. 


Konnakapsad


Varsakene ringi kalpsab,

kraavipervel konnakapsad.

Õied päiksekollased,

sulistavad kullesed.

Õitse, õitse varsakabi,

kevadel on sellest abi.


Annike ja kannike


Metsas kõnnib Annike,

sambla süles kannike.

Palub ema Annikest:

„Ära korja kannikest!

Lill jääb iluks ilmale,

rõõmuks sinu silmale.”


Käoraamat


Meie metsas pole kägu

üldse saamatu.

Kukub noka vahelt välja

terve raamatu.


Kägu pole kirjanik,

päris selge see,

tema raamatus on juttu

kaunist orhideest.


Tuhat päikest


Tuhat päikest koduhoovis

kokku lugeda ma proovin.

Võililled kollased,

päikekiired kullased.


Üks ja kaks ja kolm ja neli,

lillepärga punub veli.

Põimib kimpu tuhat pai,

pärga kannab ema Mai.



MARJAD:


Ulakas murakas


Mossis, trossis, pire, tõre,

aias murelik on murel.

Mari pole kuu pealt,

kukkuda võib puu pealt.


Aga mättal murakas,

uljas on ja ulakas.

Kui sa juba kasvad rabas,

kukkumine sind ei taba. 


Murelik murel


Murelik on meie murel,

välja tal ei tule tirel.

Ei ta taha tukkuda,

ega puu pealt kukkuda.

Asja uurib väike Ott:

valmis keedeti kompott.


Tikri TikTok


Mis sul on küll arus mari

kui sa oled karusmari?

Siiski, ilma karuta,

sa ei ole aruta.

Koduaia tikker rokib

marjakorvi Tiktokis.


Mustika müstika


Metsa lähen lustiga,

nopin mättalt mustika.

Helisevad kuusikus

kukeseene muusikud.

Kumiseb akustika -

mustikate müstika.


Lutikas mustikal


Lustlik lutikas

männikus mustikal.

Lustiga, lustiga

ronib ta mustikal.


Rõõmuga lustib ta

tihnikus tustib ta.

Imestab latikas:

„Küll on satikas!“


Maarika vaarikas


Aiast väike Maarika

leidis põõsalt vaarika.

„Proovi valget klaari ka,”

annab nõu Klaarika.

„Metsast leiad mustika,”

võtab sõna Kusti ka.


Marjarokk


Oma korvi tõsta

peenralt mustsõstar.

Ämbrissegi pista

punast värvi sõstar.


Kostab marjarokk,

tantsu vihub kokk,

maitseme nüüd koos,

kas on magus moos?


Karu karusmari


Mõmm mõmm,

jõmm jõmm,

meie aias karumõmm.

Ampsas peenralt maasikaid,

proovis maitsvaid vaarikaid.

Mesikäpp sa anna aru,

kas sööb karusmarja karu?


Merimaasikad


Kui lapsed lähevad randa,

siis vaikivad aiad ja majad,

siginat - saginat täis

saavad metsmaasikarajad.


Üks maasikatüdruk otsis

suvise punase kleidi,

võttis kaasa trikoo

ja ehtis end õitega veidi.


Hiilis lastega randa

ja ootas parajat hetke,

hüppas soojalt kivilt

pauhti merevette.


Merimaasika õisi

jäi hõljuma lainetevahtu,

suviste metsade lõhna

kasvama merirohtu.


Pots


Piu, pau,

pots, pots,

õunu kukub

hops, hops.

Suhu sups,

purki lups,

õunamaias

iga laps.


Mari marjad


Väike Mari veidi morn,

tühi tema marjakorv.

Kui ta metsarajal sammub,

korjab üles maitsvad mammud.

Seda ärge pange imeks,

Maril on ju Mari nimeks.



LAULUPIDU:


Kui ma laulan


Hei! Hei! Tulge kaasa.

Algab laulupidu.

Lapsi kõnnib rongkäigus

mitmeid, mitmeid ridu.


Oh, kui uhke kõndida

läbi meie linna.

Rahvariided tantsupeol

alati on hinnas.


Ega selgitama pea

seda küll nüüd kaua:

kõige rõõmsam olen ma

alati kui laulan.


Refrään:

do, re, mi, fa, sol, la, si,

si, la, sol, fa, mi, re, do,

do, re, mi, fa, sol, la, si.

Kõlab kaunis lauluviis. 


Laulupeol


Lii-laa laulupeol

laulab meie kooli koor.

Laulukaare esireas,

sõnad olla võiksid peas.


Hip-hop tantsupeol

kingapaelad kinni seon.

Mul on selge iga samm,

keerutus ja tiritamm.


Hei, hei üheskoos,

kõlab kaunilt iga noot.

Laulupeol on ikka aega

saada kokku ajast aega.


Laululuiged laulupeol


Äkki kostab kaunis huige,

esinevad laululuiged.

Kõlab kaunis rahvaviis:

laa laa laa ja lii lii lii.


Kõik ju võivad laulda kaasa,

linnas, metsal, nurmel, aasal.

Lauldes laululuik on vaba,

laulukaareks ürgne raba.


Laulutigu


Teol ei ole pikka pidu,

metsas toimub laulupidu.

Tigu paigal küll ei tammu,

liigub ikka teosammul.

Tigu Tea ja tigu Teo

saavad kokku laulupeol.


Peoleo laulupeol


Minu sõbrad Tea ja Leo

osalevad laulupeol.

Teo on praegu tantsuproovis,

Tea laulab laulukooris.

„Tiit teol! Tiit teol!“

laulab kaasa peoleo.


Metsa laulupidu


Kuku, kuku,

toks, toks,

krooks, krooks,

kraaks, kraaks,

summ, summ,

mõmm, mõmm.


Laulupidu metsas


Tuli teade kase otsast,

toimub laulupidu metsas.

Dirigendiks kanavaras,

jänkud tantsutrennis vara.


Kõlab rähnipoisi trumm,

bassi laulab karumõmm.

Hallivatimees teeb uu,

öökull huikab uhhuuu.


Suurel metsalaulupeol

rongkäigus ronk ja teod.

Kohal kogu metsarahvas,

sest et laulda on nii vahva.


Kogu Eesti rahvas


Ütleb tere president,

talle viipab dirigent.

Koolilapsi igal pool,

hakkab laulma laulukoor.


Tantsumustri kirivöö,

särab ka kui käes on öö.

Kirju rahvariide seelik

rongkäigus ülemeelik.


Ma ei ole üksik saar,

kui on ülal laulukaar.

Siit on vaadata nii vahva,

näha kogu Eesti rahvas.



PERE. KODU. PÕNNID:


Noor vanem õde


Väikest õde soovida

endale võin ikka,

tahan sellist parajat,

mitte väga pikka.


Minust olla ta ju võiks

natukene noorem,

et ei lasuks õlul veel

raske aastakoorem.


Ega ma ei eeldagi

et ta kõike oskab,

mõnikord ma ausalt võin

tita eestki kosta.


Aga seda talle küll

südamele panen,

vanem õde nooremast

alati on vanem!


Miljon tere


Igal lapsel olla võiks

mõni õde, mõni vend,

seda selletõttu et

ta ei tunneks üksi end.


Aga kui ei ole siis

meelt te ärge heitke,

teised lapsed ilma pealt

lihtsalt üles leidke.


Kõlab üle maailma

minu miljon tere,

oleme planeedil maa

lõbus lastepere.


Rõõmus laps


See on meie rõõmus laps,

käsi on tal kokku kaks.

See on meie tragi laps,

jalgu on tal kokku kaks.

See on meie kena laps,

silmi on tal kokku kaks.

See on meie kilkav laps,

kõrvu on tal kokku kaks.

See on meie pere laps,

vendi on tal kokku kaks.


Tita unenäod


Tita magab päeval, ööl,

tudumine beebi töö.

Seikleb haldjavõlumaal,

seal, kus uhke ballisaal.

Võlumetsa radadel

roomab ringi sadadel.

Rändab ringi tähistaevas,

seikleb mereröövlilaeval.

Sipupükste kaisukaru

lükkab väikse vankri käru.

Mida tita unes näeb?

Äkki on need isa käed.

Ja kui tita ärkab üles,

leiab ennast ema sülest.


Kümme paid


Üks pai Üllele,

kaks paid Kaisale,

kolm paid Karlile,

neli paid Nelele,

viis paid Viivele,

kuus paid Kadrile,

seitse paid Sillele,

kaheksa paid Kellile,

üheksa paid Ülole,

kümme paid lastele.


Luti koolitund


Leian vana koolikoti,

ranitsasse topin luti,

Et saaks aru, et saaks sotti,

kas on tita lutil nutti?

Siis kui algab koolitund,

lutt see magab lõunaund.


Unemesi


Tirilii, müts ja põmm,

lirilii, pots ja mõmm,

laps peab endamisi aru,

tuttu ei jää kaisukaru.


Aga mida emme teeks?

Unenäod ta muudaks meeks.

Kussu, kussu, ää, ää,

mõmmi tuttu jääb.


Kaisukaru äpp


Minu väiksel õel on

moodne nutitelefon.

Viipab lõbus mesikäpp,

mõmmil kaisukaru äpp.


Voodinurgas mängukaru

isaga peab veidi aru.

Unejutt kui loetud sai,

lapsel kaisus ema pai.


Kaisulooma iseloom


Tegelikult õhtul ma

jääksin kohe tuttu,

kui on isa lugenud

ette unejuttu.


Vahel magama ei jää

minu kaisuloom,

sellel mõmmil lihtsalt on

veider iseloom.


Emagi ei pahanda,

ta saab asjast aru.

Natukene jonnakas

ongi mängukaru.


Kaisulammas


End kaisukaru peitnud teki alla,

ta leian ja siis veidi tõrelen,

kuid kadunud on armas kaisulammas -

ei tea küll kuhu tema põgenes?


Ja miks ta üldse minema siit hiilis,

kus lammas peidus, kas ehk karu teab?

On ta unejutu võlumuinasriigis

või sinitaevas pilvepadja peal?


Käib lammas mööda oma kaisuradu

ja karu vaikib, tasa muheleb.

Ta kindlalt teab, et kaisulambaid sadu

on ootamas sind öösel unedes.


Kaisukaru talveuni


Talveõhtul kadunud on

väike kaisukaru,

mudilane vaikselt peab

endamisi aru.


Kuhu mõmmi minna võis?

Teki altki uurib,

oma väikse nina

sulepatja puurib.


Mänguasjakastis tudus

mõmmi talveund.

Muidugi! Sest sajab ju

õues pehmet lund.


Kaisukaru nukuvankris


Kaisukaru tahtis ka

jalutama minna,

näha naabertänavat

ja me kodulinna.


Lapse nukuvankrisse

karu puges peitu,

enne õueminkut

teda sealt ei leitud.


Keset linna salaja

karu tegi sääred,

ronis tasakesi ta

üle vankri ääre.


Kohvikusse minna võis?

Äkki lasteaeda?

Mänguasja poodigi

karu tahtis kaeda?


Õhtul tuli koju ja

leidis lapse voodist.

Öösel kaissu võtmiseks

väike karu loodi.


Hoian käest


Kui ma hoian emal käest,

kõnnin üle igast mäest.

Näe! Ma hoian emmel käest,

koju jõuan võluväel.


Kui ma hoian isal käest,

lendan üle igast mäest.

Näe! Ma hoian issil käest,

õhku tõusen võluväel.


Kui ma hoian vennal käest,

hüppan üle igast mäest.

Näe! Ma hoian vennal käest,

koju jõuan võluväel.


Õeraasul hoian käest,

ronin üle igast mäest.

Näe! Ma hoian õel käest,

koju jõuan võluväel.


Nädalapäevade võlukunst


Üks, kaks, kolm

lendab võlutolm.

Nagu imeväel

käes on ESMASPÄEV.


Üks, kaks, kolm

tantsib võlutolm.

Nagu imeväel

käes on TEISIPÄEV.


Üks, kaks, kolm

särab võlutolm.

Nagu imeväel

käes on KOLMAPÄEV.


Üks, kaks, kolm

hõljub võlutolm.

Nagu imeväel

käes on NELJAPÄEV.


Üks, kaks, kolm

kiirgab võlutolm.

Nagu imeväel

REEDE ongi käes.


Üks, kaks, kolm

hõljub võlutolm.

Nagu imeväel

käes on LAUPÄEV.


Üks, kaks, kolm

lendab võlutolm.

Nagu imeväel

käes on PÜHAPÄEV.


Kell


Kellal väga tähtis töö:

hommik, lõuna, õhtu, öö

tuleb täpselt paika seada,

õiget aega ikka teada.


Ütleb, millal tuleb minna

lasteaeda, kooli, linna,

tööle, külla, mängima,

mudilastel sängi ja


emal lõunasööki keetma,

suvilasse aega veetma,

läbi sekund, minut, tund,

kellaseier ei näe und.


Äratuskoll


Tirr, trrr, kill, koll,

öökapil möigrab koll.

See, kes tahab ärgata,

kolli püüdku märgata.


Autoparkla korteris


Liivakastis mängib põnn,

vurab kallur trõnn ja trõnn.

Õhtul vaikne lastepark ja

korteris on autoparkla.


Tembutaja tere


Murelik on meie pere,

kummitama hakkas tere.

Lastelgi ei ole aega

öelda muud, kui vaid head aega.

Püüdis kinni tõrksa tere

koduuksel meie pere.


Tere õhtust


Kriips kraaps viisakus,

tere, tere hommikust.

Annan sulle käe, vast,

ütled tere päevast!

Hiljem pole kõhklust,

kõlab: „Tere õhtust!”


Kakskeelne laps


Ütleb ema rõõmsameelselt:

„Naabrilaps on kakskeelne.“

Selge see, et pole vist

tüdruk mingi koletis.


Keeli kaks, kuid üks on pea,

palju sõnu meeles peab.

Oletan, et eks tal on

"Võõrsõnade leksikon."


Anna käsi


Jooksmast väikemees ei väsi,

hüüab ema: „Anna käsi!”


Uudistamast põnn ei väsi,

kutsub isa: „Anna käsi!”


Keerutamast laps ei väsi,

hõikab õde: „Anna käsi!”


Üldse lapselaps ei väsi,

„Vanaema anna käsi!“


Riidesse panemise lauluke


Lähme õue heia-heia,

riided kapist üles leia.


Käsi varrukasse vups,

jalg püksisäärde hops.


Lähme õue heia-heia,

riided kapist üles leia.


Selga jope, pähe müts,

papud jalga pots ja pots.


Lähme õue heia-heia,

riided kapist üles leia.


Käsi käpikusse lups,

riides ongi meie laps.


Lähme õue heia-heia,

riided kapist üles leia.


Kus keegi käib?


„Hei ema, kuhu lähed?“

„Hei põnn, poodi lähen.“


„Hei isa, kuhu lähed?“

„Hei põnn, tööle lähen.“


„Hei vend, kuhu lähed?“

„Hei põnn, kooli lähen.“


„Hei õde, kuhu lähed?“

„Hei põnn, külla lähen.“


„Hei memm, kuhu lähed?“

„Hei põnn, aeda lähen.“


„Hei põnn, kuhu lähed?“

„Hei, lasteaeda lähen.“


Salalik palavik


Salalik palavik hiilis me koju,

haigeks jäi isa, haigeks jäi poju.

Tulles kaasa tõi tohuvapohu,

emal on köha ja vennal on nohu.


Kes meid nüüd ravib, kes meid küll aitab,

lohutab, toidab, kaitseb ja paitab?

Muretseb kampsunid, tekid ja sallid,

silitab pead, kes küll teeb kalli?


Salalik palavik põgenes varsti,

kui ta kohtas me perearsti.

Rõõmus ja terve kogu me pere,

hüüame lõbusalt „tervis tere“.


Pisike pisik


Pisik on meil ämblikmees.

See, kes saab, hoidku eest!

Pisemastki on ta pisem,

aga ronib päris ise.


Kuhu minna saame pakku?

Me ei mahu seinaprakku.

Pakun välja päris huupi -

äkki vaja läheb luupi?


Teaduslabor pole kodu,

et meil mikroskoope rodus.

Kui ma pisikut  ei näe,

pesen parem puhtaks käed.


Kodutee


Koduteel ei ole küll

eksimise ohtu,

läinud keegi enne sind,

rada nii ei rohtu.


Isa jalajälgedes

laps nii julgelt astub,

paistab koduvärav ja

ema tuleb vastu.


Kõige nürim pliiats karbis


Kõige nürim pliiats karbis

tahtis joonistada kuud,

päikest, lille, taevast, pilve,

mesimummi, koera, puud,

kassi, hunti, elevanti,

lepatriinut, mardisanti.

Ja et oleks õige toon,

ja et tuleks terav joon.

Nüri pliiats ikka nühib,

aga paber ikka tühi.

Teritaja leidis laps,

tegi nüri teravaks.

Nüüd on päike kollane,

tähistaevas kullane,

jõgi suveööde sume,

talveöö on päris tume,

lumehelbed säravvalged,

punetavad laste palged.


Paul ja nimed


„Tere! Mina olen Paul.

Mul on väike vend Raul.

Suure venna nimeks Kaur.

Isa nimi aga Laur.


Aga ärge pange imeks.

Meie perekonna nimeks

kõigile on pandud Kuusk.

Oleme vist ühest puust!“



SPORT:


Olümpia


Ohoo, ohoo olümpia!

Ahaa, ahaa olümpia!

Ihii, ihii olümpia!

Ehee, ehee olümpia!

Hurraa, hurraa olümpia!


Mõmmi olümpia


Õhtul minu kaisukaru

padjal suusahüppeid teeb.

Mõmmide olümpial

mesikäpp on võidumees.


Suleteki liuväljal

uhke tiiru sõidab,

poeb siis lapse kaissu ja

unemati võidab!


Olümpia


Olümpia me kelgumäel,

lapsi suusatamas näed.

Kes on kiirem, kes on parem,

finišisse jõuab varem.

Talvel ühes rõõm ja lust,

medali saad sina just.


Tähtede sport


T mängib tennist,

J käib jooksutrennis.

K mängib korvpalli,

V hoopis võrkpalli,

H mängib hokit,

aga X poksib.


Ralliprintsess


Sitsid ja satsid,

pitsid ja patsid,

sadulast troon,

kiivrist kroon.

Jalgrattarallil

printsess on ballil.


Abirattad


Väikevend sai jalgratta,

selle küljes abirattad.

Rallib hoovis, kiirust lisab,

sõitu õpetamas isa.


Tunneb üsna kindlalt ennast

sadulas mu väikevennas.

Abiks rattaid sõiduajal

äkki jalgratas vajab?


Lumehange karate


Iga laps ju käia võiks

mõnes vahvas trennis,

meeldib sulle hoki või

mängid hoopis tennist?


Sellel talvel valisin

hoopis karate,

Peale kooli koduteel

hange kargame.


Teeme võidu!


Hei! Hei! Teeme võidu!

Rulasõidus, rattasõidus,

võidusõidus.

Teeme võidu!

Jookse, ralli, kiirust lisa,

kohtunikuks hakkab isa.


Pargis


Hei, hei liumägi,

liugu lasen suve läbi.

Vurra-vurra liivakast,

kalluril on liivalast.


Viuhti viu kiire kiik,

pallimängus jäigi viik.

Hips ja hops lastepark,

kes ei tule, pole tark!


TOIT:


Pannkoogi räpp


Jahu, piim viu vau,

suhkur, munad piu pau.

Veidi tuleb kloppida,

küpsetades räppida.

Hiljem keele alla viib

pannkoogid, moos ja piim.


Pudrulaul


Üks amps mannaputru

rändab suhu ruttu - ruttu.

Kaks ampsu kaeraputru

jõuab suhu ruttu - ruttu.

Kolm ampsu tatraputru

sõuab suhu ruttu - ruttu.

Neli ampsu naljaputru

hüppab suhu ruttu - ruttu.

Viis ampsu rõõmuputru,

tuju heaks ruttu - ruttu.

Kuus ampsu issi putru,

tarkus tuleb ruttu - ruttu.

Seitse ampsu emme putru,

kasva, kasva ruttu - ruttu.


Arturi kartul


Sulavad mul suus

melon ja arbuus.

Siis, kui käes on lõuna

sõin ma ühe õuna.

Kui ma oleks Artur,

maitseks mulle kartul.


Bärbeli rabarber


Mõtles väike Bärbel:

„Kui mul on rabarber,

küpsetan siis kooki,

või teen hoopis jooki?”

Andis nõu Michell:

„Keeda üks kissell!”


Silja viljad


Aias uurib väike Silja,

millised on taimed, viljad?

Puuvilju korjab puult,

mõni lausa sulab suus.

Aga köögivilju söögiks,

emalt küsida võiks köögist?


Aiatööd


Me ei kaeva täna kulda,

näpud saavad pandud mulda:

sibul, hernes, porgand, till,

peenranurka mõni lill.

Tähtsalt vanaisa hõikab:

„Mida külvad, seda lõikad!“


Porisev porgand


Mis võiks käia supipajas?

Kõike, mida leidub majas:

kartul, kaalikas ja peet,

lillkapsas ja pasteet?


Ei, pasteeti küll ei pane,

ega komme, ega mune.

Porradi, jorradi ja karmauh,

porgand kukub potti pauh.


Barbarid rabarberid


Teeme täna maitsvat kooki,

magustoitu, haput jooki.

Arvab vanaema Niine,

peenral kasvab vitamiine.

Pole mingid barbarid

aias meil rabarberid.


Vahvelarvuti


Vaatan isa uuest tahvlist

kuidas küpsetada vahvlit.

Et saaks krõbe, et saaks maitsev,

nagu vanaemal Laitses.

Kui on tahvlil aku tühi,

köögilaual vahvlikuhi.


Tordipäev


Koolipäevi olla võib

üsna mitut sorti,

näiteks kui on spordipäev,

siis me teeme sporti.

Aga kui on tordipäev,

sööme hoopis torti.


Pika poisi pikkpoiss


Sünnipäevaks mitut sorti,

tehti salatit ja torti.

Aga pikka kasvu poiss

küsis: „Kus on pikkpoiss?“



ELUKUTSED:


Õmblejanna tuuletõmbus


Kas on õmblejannal mahti,

teha vahel aken lahti.

Kas saab valmis õmblustöö

enne veel kui saabub öö?


Õmbluskoda asub Nõmmel,

vahel seal on tuuletõmme.

Õmblejanna tuult ei pelga,

paneb soojad riided selga.


Mis tööd ta teeb?


Ta on osav meistrimees.

Ütle mis tööd ta teeb?

Osavasti, kui on vaja,

ehitab ta valmis maja.


Ta on osav meistrimees.

Ütle mis tööd ta teeb?

Kui on restoranis vaja,

keedab suppi terve paja.


Ta on osav meistrimees.

Ütle mis tööd ta teeb?

Kui on tarvis, kui on vaja,

läigib puhtalt kogu maja.


Ta on osav meistrimees.

Ütle mis tööd ta teeb?

Korstna ära puhastab

tuhast, prahist, tuhast ta.


Koka nokamüts


Otsib taga kokapoiss

oma töömütsi.

Kokamütsist ta ei tea

ööd ega mütsi.


Aga kas võiks kokates

kanda öömütsi?

Ega kokad üldiselt

ei söö oma mütsi.


Pani pähe kokapoiss

hoopis nokamütsi.

Hiljem leidis kapi pealt

üles kokamütsi.


Maias kokk


Lobiseb maiasmokk,

maiustab lobamokk,

pobiseb maias kokk,

kokutab aias kukk.


Pult ja kulp


Suppi tõstad puldiga,

telekas käib kulbiga.

Uudised on supipotis,

ema kulpi taga otsib.

Võtteplatsiks saanud köök,

telekokal valmib söök.


Maiad maiasmokad


Kui on majas maiasmokad,

kooke küpsetavad kokad.

Aga kohvik Maiasmokas

ise maiustavad kokad.

Sest et kokk, sest et kokk,

olla võibki maiasmokk.


Saarevahi aardejaht


Kas on saarevahil mahti

pidadagi aardejahti?

Või ta aina peabki vahti,

kas on saarel tuli lahti?

Aarde leiab saarevaht-

see on kaunis merelaht.



MÄNGUD:


Tähtis töö


Teeme ühe mängu veel,

hommikul ja õhtu eel,

pärastlõunal, päevalgi.

Mänguta ei päevagi

ärgu mingu meie majas.

Mängida võib igal ajal,

isegi kui käes on öö,

sest, et mäng on tähtis töö.


Kekslinn


Sääred tegin äärelinnast,

nüüd ma elan kekslinnas.

Keksukastid kesklinnas

lastel alati on hinnas.


Üks ja kaks ja kolm ja neli,

keksu hüppab väikeveli,

seitse, kaheksa ja kümme,

viimasena kargab emme.


Väike õde alles roomab,

teda mängima ei too ma.

Kuigi ta on kõige pisem,

võrevoodis ronib ise.


Ega heiduta see last,

kui saab otsa ruudukast.

Seda päris kindlalt teame -

mäng see hakkab otsast peale!


Rula ja kula


Meie maja hoovis

lapsi kokku neli,

rulatrikke proovib

teha väikeveli.


Tõukerattarallil

tasakaaluliikur,

püüan kinni palli,

sina lükka kiiku.


Meie koduhoovis

igav küll ei hakka,

vähegi kui soovid

sinu sõbraks hakkan.


Meie koduhoovis

lõbus terve suvi,

tulles leida proovi

üles mänguhuvi.


Mänguhoos


Lii, laa, lumps,

piu, pau pumps,

vaat kus lops,

hip, hip hops.

Mänguhoos

lapsed koos.


Lii, laa, lumps,

piu, pau pumps,

vaat kus lops,

hip, hip hops.

Mänguhoos

sõbrad koos.


Lii, laa, lumps,

piu, pau pumps,

vaat kus lops,

hip, hip hops.

Mänguhoos

pere koos.


Koolikoti jalgpall


Peale tunde kisa, kära,

jalkamängus löödi värav.

Koolikotist piirdepost,

lapse silmis mängulust.

Puntiseisus asi lõplik,

kohtunikuks kooliõpik.


Jalgpalli lennukool


Mänguplatsiks meie hoov,

poisse tormab igal pool.

Jalad üleval ja all,

lenda, lenda jalgpall.


Kes saab suureks, hakkab skaudiks,

lenduriks ja astronaudiks.

Seni harjutada proovin

jalgpalli lennukoolis.


Üks null


Olgu jalka võis siis kull,

mäng on seisus üks null.

Hoovis poisse kokku kuus,

kohtunikul vile suus.

Mängu punkte muutis löök,

otse väravasse sööt.


Nutilinn


Kas sa Nutilinna tead?

Meie laps on linnapea.

Valmis ehitab kui vaja

uhke lossi, suure maja.

Aga kes küll oskaks tulla

talle nutilinna külla?


Kull


Roos roo-loorkull,

soos soo-loorkull,

väljal välja-loorkull.


Aga mina olen kull,

mäng on seisus üks null.


Essa


„Essa, tessa, kossa,“

lastenurgast kostab.

„Nessa,“ ehk siis neli,

hüüab väike veli.



MÕISTATUSED:


Karu


Olen üks loom või lind,

kas sa tunned ära mind?

Vihjeks ma ei ütle muud -

nii mind hüüab rahvasuu:


mesikäpp

ott

vanaläll

laikäpp

metsasõnn


Mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Karu kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Rebast kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Siili kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Hiirt kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Hunti kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Ussi kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?


Tere metsaasukad,

uhked on teil kasukad.

Lõvi kohtan metsateel,

ütle, mis häält ta teeb?



SÜNNIPÄEV:


Kaisukaru sünnipäev


Emme, tuttu ma ei jää,

kaisukarul sünnipäev.

Pehmel sulepadjalaeval

mõmmi lendab tähistaevas.


Issi, tuttu ma ei jää,

kaisukarul sünnipäev.

Mänguasjakastis mõmmi,

maitseb mett ja pakub kommi.


Mõmmi, tuttu viimaks jään,

läbi sai su sünnipäev.

Las nüüd soovib sulle õnne

kaisukarubeebi emme.


Karupoja sünnipäev


Palju õnne mesikäpp,

palju õnne laikäpp,

palju õnne päntajalg,

palju õnne läpajalg.

Palju õnne karuott,

võta kingiks meepott.


Krokodill ja haikala


Kodus öelda ma ei tihka,

mida sünnipäevaks ihkan,

mul on veidi veider soov

saada kingiks lemmikloom.


Praegu aga murran pead,

valik raske, äkki tean!

Ärge tooge palun lilli,

tahan hoopis krokodilli.


Või kui krokodilli pole,

asi ehk ei tundu kole:

soov mul teine (sama palav),

tooge hoopis haikala.


Hundiratas


Väiksel hundil sünnipäev,

metsas suured kingimäed.

Annab hoogu, sõitma ruttab

susi uuel tõukerattal.

Hundiratas karuoti

sünnipäeva kingikotis.



PÄRIMUS:


Ahjualune


Kõht on hirmus tühi tal,

elab vana ahju all.

Nõuab süüa. Anna lisa!

Isu kaduma on visa.

Ütleb lusikatäit vaja,

ise neelab supipaja.

Mehike, kel habe pikk,

kuid ta pole päkapikk!


Torisev korilane


Metsas kõnnib korilane,

mis ta seenekorvi paneb?

Otsib kuuseriisikaid,

marju, männiriisikaid.

Kui ei leia – toriseb,

tühi kõht ju koriseb!


Komi koma


Põlletaskus komake,

koma komi omake.

Metsarajal komi astus,

koma kukkus põlletaskust.

Nüüd on metsakohin meeles

komil soome-ugri keeles.


Saami sõidab praamiga


Saami sõidab praamiga,

praam sõidab saamiga.

Saan sõidab praamiga,

saami sõidab saaniga.

Tere-tere Saamimaa,

tere-tere sulle ka!


Hõimupäev


Saamid, mansid, komid,

marid, ersad, handid,

soomlased ja eestlased,

vadjalased, vepslased,

neenetsid ja karjalased,

isurid ja liivlased.

Kõik on kokku soome-ugri,

meie oma ugrimugri.


KOHANIMED:


Kadrioru lauluke


Ei saa käia Kadriorus

ringi nii, et pea on norus.

Üle tänava ja aasa

sõbrad tulge parki kaasa.


Ei saa käia Kadriorus

ringi nii, et nutt on jorus.

Üle tänava ja aasa

hea sõna võtke kaasa.


Ei saa käia Kadriorus

ringi nii, et saba sorus.

Üle tänava ja aasa

rõõmus tuju võtke kaasa.


Tallinna kosmose mõistatus


Taevakivi sabatähel,

komeet tähesajus.

lennuk kosmoses.


Pealinn


Täna sõit on pealinna,

aga kuidas sinna minna?

Tsuhh-tsuhh rongiga,

trõnn-prõnn autoga,

võrra-vurra bussiga,

sulla-mulla laevaga,

Pealinnas ole hea,

ära kaota oma pead.




VARIA


Eeskuju tuju


Eeskujul oli väga paha tuju,

kusagilt ei leia õiget eeskuju.

Ega nüüd ju hästi ette kujuta,

kuidas olla ilma eeskujuta.


Eeskuju vaatas korraks selja taha,

kiikas ette, üles, vasakule, maha.

Äkki paranes eeskuju tuju,

eeskuju ongi enda eeskuju.


Murdvaras mudaravilas


Poriaugus pladistades,

mudaaugus madistades

murdvaras mudaravilas

püüab ennast ravida.


Varas võib ju pruukida

muda lahti muukida.

Aga üsna selge eks -

muda teebki mudaseks!


Ronija ei tuku


Palju lapsi mahub ühe puu otsa?

Selle puu oksad küll ei saa otsa.

Üks ja kaks ja kümme, seitse kolm ja neli,

klassiõde, sõber, õde, väikeveli.

Osavaimgi laps vahel ikka kukub,

hoia, hoia kinni, ronija ei tuku.


Luulevõlur


Luulevõlur luuletusi

loomast küll ei loobu,

tal on luulevõlumüts,

või siis võlukaabu.


Kübarastki tõmbab ta

välja mõned salmid,

aga laste abiga

kirjutab need valmis.


Igas lapses leidub ju

luulevõlurit,

võlur ilma lasteta

poleks võlur vist.


Luulepuu


Aias kasvab luulepuu,

salme nopin terve kuu.

Nagu küpseid mandariine

ripub puuvõras riime.


Okste küljest sõnad, komad

tasku peidan – minu omad!

Ja kui ilm on tuuletu,

sünnib kena luuletus.


Õie köielkõndija


Köielkõndija on Õie,

kõndida tal meeldib köiel.

Kui ei kõnni köiel Õie,

nopib metsast mõned õied.

Nagu õielt õiele

hüppab köielt köiele.


Vegan ja veekann


Veganil on veekann,

see ei ole teekann.

Ikka tasub teed keeta,

kui on kodus veekeetja.

Aga üldse päris veeta

jääda võiksimegi teeta.


Vasak ja parem


Vasak see on vasakul,

paremal on parem.

Põngerjatel selgeks saab

hiljem see või varem.


Emalegi meelde jääb

parem, vasak käsi,

kindaid kätte aitamast

emme küll ei väsi.


Isagi vist aru sai,

kuhu saabas käib.

Ta on palju nutikam

kui ehk algul näib.


Vasak see on vasakul,

paremal on parem.

Põngerjatel selgeks saab

hiljem see või varem.


Üle õla


Keegi hüüdis: „Tere, Ülo!”

Kiikas Ülo üle õla.

Näha polnud kedagi,

kõndis Ülo edasi.


Jälle kostus: „Tere, Ülo!”

Piilus üle õla Ülo.

Ja siis jooksis äkki sülle

Ülo klassiõde Ülle.


Onu Ülo üllatus


Täna kohvilauas just

tabas Ülot üllatus.

Saabus ümbrik, selles kiri,

mille saatis nipitiri.


Tulgu külla nipitiri,

võtku kaasa supitirin.

Tulgu siis kui lõuna,

Ülo kingib õuna.


Kammelja kannel


Igaühel pole annet

hästi häälestada kannelt.

Kammeljatel Läänemeres

pillimäng on lausa veres.

Sull, sull, sull, mull, mull, mull,

mull, mull, mull, sull, sull, sull.


Lemmikpill


Kostab lõbus trill, till, trill,

mis on sinu lemmikpill?


Teatab väike Tiiu:

„Mulle meeldib viiul!”


Lisab juurde Anne:

„Hästi kõlab kannel.”


Vaidleb vastu Krõõt:

„Kauneim plokkflööt!”


Arvab väike Sass:

„Parim kontrabass.”


Kostab lõbus trill, till, trill,

mis on sinu lemmikpill?


10 kurki


Vanaema kurgi purki

soolama ei hakka kurgi,

sest et kurel, sest et kurel,

tal on hoopis teised mured.

Vanaema kurgi purki

paneb kokku kümme kurki.


Teerulli prillid


Teerull kus on sinu prillid?

Sassi aetud liivavallid.

Ära rulli mööda teest!

Tee on jooksnud tee pealt eest.


Teerull hoopiski on agar,

tal on mitu sõidurada.

Ükstaskõik mis enne oli –

tee peal kas liiv või pori.



























Postitaja: kell
Sildid: , , , , , , , , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)